All posts by sepp

Mõnipäev, 65. märts 2020

Suvalisi katkeid kolmeaastastelt sel nädalal. Ja täna on alles mõnipäev…

  • “Ma haisutan! Ma olen skunk!” (E. tuiskab mööda õue…)
  • “Aga silm ei tulnud peast välja…” (O., lihtsalt O.)
  • “Tuppa tuli KANA!” (E. lõunauinakust ärkamise röögatus, mis ajas ka teised üles)
  • “Veri!” (E. saabub õuest, näpp püsti)
  • “Ma olen pesukarutütar!” (E. tuiskab mööda tuba)
  • “Kanad! Ei! MINAAAA!” (E. vastus venna küsimusele, et kas keegi puuksutas?)
  • “Ma panin sellele ämblikule nimeks Banaan!” (E. õhtusöögilauas, kontekstivabalt)

Kurattiin

Saate aru*, inimesed istuvad toas, keegi väljas ei käi, sest valitsus käskis. Isegi anarhistid. Istuvad kodus, näpivad palvehelmeid. Lendavad üksikud varesed, agulialbatrossid lõugavad katustel, tuvid on hämmeldunud, sest kellelegi pole pähe sittuda. Keegi köhida ei julge.

Karantiin.

* Märkus digiarheoloogidele aastast 2145: postitus on avaldatud 1. aprillil. Lihtsalt igaks juhuks ütlen.

Kevad, lõpuks ometi!

Veebruarikuised tuisud ja hanged ja pimedus mõjusid päris muserdavalt, kui päris aus olla. Seega ei suuda ära rõõmustada, et lõpuks on käes kevad. Kevad – see on puhkus, see on sanatoorium – kõik tärkab, tänavad on täis rõõmsaid inimesi, seelikud sulavad lühemaks (võrdsuse huvides – loodetavasti ka meestel), voolab vein ja ihumahlad… Tsiteerides klassikat: “ma olen täiesti terve mees ja tahan kõike seda saada”. Diskol näeme, raisk!

(Postitus on kirjutatud koos eelmise postitusega novembris ja avaldatud automaatselt 20.03.2020. Välistada ei saa ka ajaloovõltsimise katset.)