Sogareaalsus [7]
Täna paneme mitu, saab…
Täna paneme mitu, saab…
PS. “Sogareaalsus” / “Arghmented reality” on seeria polaroide, mis on moodsate vahenditega telefonis “elusamaks” songitud. Elasid Instagramis, kuni mind välja visati.
– “Ütle, et sa oled vana, ütlemata, et sa oled vana”
– mina: (üritab blogida…)
2021: sa tead umbes ühte RSS (taas)kasutajat ja uurid talt, et noh, H., töötab?
Sõitsime ükspäev lasteaeda, teele jääb Kaitseliidu “pesa”. Rattakastis puhkes sisuline arutelu lugupeetud neljapooleste vahel…
O: “..ja nad valvavad siin ja kui vaenlane tahab neid autosid ära varastada…”
E: “..või vabariiki.”
O: “…siis nad võtavad nad kinni ja kutsuvad politsei!”
E: “Ei, Ott, nad löövad nad maha…”
Vat ei teagi, kas rääkida neile Genfi konventsioonist või mitte. E leiab raudselt midagi, mida enda kasuks pöörata ja O on pettunud, et seda ei saa puruks lüüa…
Jätkame meeleolumuusika ja instagrammijääkidega…
Kuna Instagram pani mu konto kinni, panen need tosin vilkuvat juppi, mis mul seal olid, siia üles, et Eesti kunstiajalugu päästa. Ja… Because I can, mwahahaha!
Seeria nimi oli “Sogareaalsus” (“Arghmented Reality“) ja koosnes ta “analoog” polaroididest ja nendele istutatud digitaalsest tilu-lilust. Because I can…
Nalja tahate teada? See blögg sai täna 18! Kammisin kulmud ära ja panin piduliku pildi ette.
Sellise vanuse juures pole imestada, et ei mäleta enam paljusid asju, nt vastust küsimusele “miks?”…
Laste meelest oli täiesti normaalne, et inimene, kes müüb jäätist, ei karda külma. Seetõttu ei jõudnud nad ära imestada, et reedest jätsiautot ootasid ema ja isa ehk isegi suurema ärevusega kui nad ise ja läksid lausa vaidlema, kes kaasa saab tulla…
“Mina ei tea, mis käsualfraidi on. See ei ole jäätis. Mind ei huvita.” kommenteeris Jaan (4a.) ja lisas: “Aga mul on kodus hampster!”