- Ava ja säri
- Fookuskaugus ja objektiivid
- Valgustundlikkus ja pildistabilisaatorid
- Värvustemperatuur ja värvustasakaal
Alguses…
“Valgusega joonistamise” mõistetest rääkides on raske alustada muust kui säritusest: valguse hulgast, mida me kujutise jäädvustamiseks kasutame. Valguse “doseerimiseks” on sisuliselt kaks hooba: säriaeg ning ava suurus. Kolmas element, mis ava ja säriaja valikul sõna sekka ütleb, on säritatava pinna – film, sensor – tundlikkus, ent selle jätame hetkel konstantseks.
Stop, auk!
Ei, tegemist ei ole liiklusmärgiga, vaid vastavalt inglise ja eesti keeles kasutatava mõistega, millega väljendatakse valgushulga suhtelist muutumist kordades: üks stop üles või alla tähendab vastavalt kas kahekordset või ainult poolt valgushulka võrreldes algseisuga. 2 “auku” on aga juba neljakordne muutus, kuna kahekordne muutus toimub mõlemal sammul.
Säriaeg
Kui kaua me valgust filmile või sensorile laseme, määrab säriaeg (ingl. k. shutter speed). Tavapärane skaala on kaameratel umbes seline: 1”, 1/2, 1/4, 1/8, 1/15, 1/30, 1/60, 1/125, 1/250, 1/500, 1/1000 sekundit – iga sammu vaheks on 1 stop e. iga järgnev on 2x kiirem eelnevast. Uuematel kaameratel saab säriaega määrata ka poole ja/või kolmandiku stopi kaupa ning asjalikematel leiab skaalalt ka tähti: “B” (bulb) või “T” (time), mis võimaldavad kasutada suvalist pikka säriaega. Esimese puhul on katik avatud, kuni päästikut all hoitakse, teisel juhul esimene päästikuvajutus avab ja teine suleb katiku.
Säriaja puhul on enamasti tegemist vaid sekundi murdosaga, mistõttu on tihti mindud seda teed, et näiteks 1/60 sekundit kirjutatakse lihtsalt 60 (või ’60) ning alles pikemate säriaegade puhul lisatakse täpsustav ‘ (minut) või ” (sekund).
Ava
Ava (ingl. k. aperture) määrab, kui palju me korraga valgust objektiivist läbi laseme. Algaja jaoks on tegemist vist segaseima põhiterminiga, sest kõik asjad on justkui tagurpidi. Meelde tasub jätta, et 1) objektiiv on ümmargune ning 2) ava on murdarv (murdosa fookuskaugusest). Esimese asjaolu tõttu tundub standardrida – f/1, f/1.4, f/2, f/2.8, f/4, f/5.6, f/8, f/11, f/16, f/22, f/32 – suhteliselt ebaloogiline, ent muutuvaks suuruseks on ringi pindala ning seega on iga sammu vahel taas 1 stop. Murdarvulisus tähendab, et “neljase ava” (f/4) puhul on ava lahti/suur ning “ava kolmkümmendkaks” (f/32) viitab just kinnisele/väiksele avale. Segadust võib suurendada ka sama ava erinevad tähistamisviisid a la f/4, F4, 1:4…
Objektiive, mis võimaldavad suurt ava (f/1,4-f/2,8) ja sellega ka rohkema valguse edasiandmist, kutsutakse kõnekeeles ka “kiireteks” või “valgeteks” objektiivideks.
Õige säri?
Ühine suhteline ühik teeb võimalikuks säriaega ja ava suurust lihtsalt kombineerida: näiteks tehes objektiivi ava 2 stopi võrra lahti ning valides 4 korda kiirema säriaja, on tulemuseks sama valguse hulk. Milline kombinatsioon on “õigem”, sõltub juba pildistajast ja pildistatavast, ja see, kuidas mõjutavad fotot erinev ava, säriaeg või seni kõrvale jäänud tundlikkus, nõuab juba eraldi peatükke…
– –
- Ava ja säri
- Fookuskaugus ja objektiivid
- Valgustundlikkus ja pildistabilisaatorid
- Värvustemperatuur ja värvustasakaal
– –
PS. Artikkel avaldati algselt Tehnotrendis märtsis 2008