0
...and stoupid.

Richard, mõttekorduste vanaisa, arbuusisuhkrus

Arbuusisuhkur on, kirjutamisaega konteksti sisse rebides, ehk mingi “aine” ning Brautigani jutustus ei ole mitte raamat, kui lugu, vaid raamat, kui reisikirjeldus…

Hea trolliraamat ta ei ole. Võibolla segab mind just troll, võibolla see teletupsulik asjade ülekordamine, võibolla räägib minus kerge vastumeelsus InBoili suhtes, võibolla lakkamatud mõttekordused (nagu teletupsudes)…

Võibolla ülehomme, kui raamat läbi saab, muudan oma arvamust…

11 thoughts on “Richard, mõttekorduste vanaisa, arbuusisuhkrus

  1. see ongi siuke raamat, mis tekitab sus mitmeid ja vastakaid arvamusi. Pärast veel räägi nende inimestega, kes seda on ka lugend ja sa saad teada, mis sul märkamata jäi või mida sa hoopis teisiti nägid.
    Tingimata loe läbi ja järelsõna :)

  2. Nüüdseks on ta läbi, sh. järelsõna. Mida sümboliseerib vana auväärne jõllitav forell, kes kannab kellukest, mis ei sa vee all heliseda, jäi endiselt arusaamatuks. :)

  3. Minu meelest on see hull raamat. Või noh. Ma ka hiljuti lugesin seda, ostsin ilusa pealkirja pärast. Mediteerime selle üle mõnikord. Koos džinntoonikuga. Ehk.

  4. Ja komad ei ole siinkohal mingi eufemism. Kui ma ütlen “komad”, siis ma mõtlen komad, mitte “komad”…

  5. geniaalne! vapustav! meie siin murrame ja murrame pead, et miks noorsugu enam üldse lugeda ei taha ja siis tuleb üks kaunis daam ja näitab alasti tõe kätte: kohustuslikul kirjandusel on koledad pealkirjad! kui nüüd õnnestuks “Kõrboja peremees” või “Külmale maale” millekski apetiitsemaks ümber ristida…

  6. no minul on neid kusjuures isegi mitu:
    meister ja margarita kokkuvõte
    meister ja margarita lühikokkuvõte
    bulgakov meister ja margarita kokkuvõte
    meister ja margarita konspekt
    meister ja margarita stravinski
    mihhail bulgakovi romaan meister ja margarita
    jne. jne.

    (:

  7. Ühesõnaga, esimese lõigu “kuide” eest peaksid komad ära võtma. Aga üldiselt on tõsi, et ma ostan enamiku raamatuid pealkirjade ja/või kaante järgi. Siis ma teen need lahti suvalise koha pealt ja see lause, mis silma hakkab, otsustab tavaliselt. Ma arvan aga, et see on üks tüüpiline raamatunarkomaani käitumine. Võimalikult palju kokku kahmata ja alles hiljem mõelda, et kas seda oli siis nüüd vaja ja äkki oleks pidanud raamatukogust siiski võtma.

Comments are closed.