…luuletasin kohe
Laupäeval nägin siis lõpuks ka lohelennutamise ära, ent mis täpsemalt ja miks, sellest hiljem. Sensor, igatahes, tahab puhastamist.
About A Boy oli väga nunnu film, nägin ta lõpuks ära. Arvestades seda, et sama mees – Nick Hornby – on valmis kribanud ka High Fidelity, tuleks tema teistele filmidele ka käpp peale panna. Four Weddings and a Funeral (mille kirjutaja – Richard Curtis – kuulub oma filmidega samuti vaieldamatute lemmikute hulka. vt ka Love Actually, Notting Hill, Blackadder, Mr. Bean) ja Hitch mahtusid samuti kavasse – nädalavahetus täis romantilisi komöödiad. Riiight…
Võta nüüd kinni. Ma arvasin, et on küüniline siia jõuda, kasutades otsitava sõnana “lastesaated“. Ilmnes, et asi võib olla palju hullem…
Ilm et oli tuuletu…
palju õnne! ja millal siis neid filme vaatama hakatakse, mida Sina ennem kohtumist vaadata armastasid? aga palju õnne ikka :)
ma pean tunnistama, et ma ei saa päris pihta Su kommentaarile, Viisel :) Ennem kohtumist?
About a boy soovitan päris kindlasti ka raamatuna ära lugeda. Eesti keeles siis Ühest poisist. Alustasin ise sedapidi ja tol eluetapil mõjus raamat mulle väga tugevalt. Film oli pigem peegeldus.
Alati pole vahet, kas tutvuda mõlema variandiga või mitte. Seekord minu arvates on.
pilt rockib.. eriti tänase ilma kohta.. :D
Kaimar, raamat on palju ägedam kui film mu meelest :) Hornby “how to be good” (kuidas olla hea) tundus olevat ka tegelikult hea raamat, aga eestikeelsena kindlasti lugeda ei soovita. no nii sitta tõlget ma ei olnd ikka tükk aega näinud. kohe kahju hakkas raamatust :(
hornby on hea
‘about a boy’ trailer tundus küll ilasem kui raamat, aga high fidelity oli filmina suht ok (raamtumõttes).
mõlema raamatu peategelaseks (minule)samastamisrõõmu pakkuv “cynical, immature young man”(imdb@abouttheboy).. kuidas olla hea oli ses mõttes natuke liiga äärelinnabuddhalik, liiga absurd (härrad Hea uudis ja Ahv?), mitte et see teistmoodi oleks halvem, võib-olla oli see all about the sex, et minu fantaasia ennast selle peategelasega samastada ei suutnud, sestap ei läinud ka nii palju korda.
Sirp arvas selle naispeaosalise ja peremiljöö kohta..mittejust kõige paremini, tuues põhjuseks autori enda elustiili. ma ei tea, kas see ka kuskil kaanel kirjas on, aga need kaks esimest tunduvad reaalsemad ja ehk seetõttu ka autobiograafiliste mõjutustega olevat..
-eneseteadlikud lontumehed
Liisu – justjust! Mina näiteks, üldsegi mitte ülemäära emotsionaalne (reeglina), poetasin selle raamatu lugemise ajal rohkem kui ühe pisara. Liiga palju … reaalsust, minu jaoks. Filmis oli minu arvates kogu loogika pea peale pööratud ja keskenduti valedele asjadele.