0
Ehale koitis üks tõsiasi...

Koit ja Eha

Koidukiired paistsid läbi seinapragude tüdruku valgele sassis kleidile. “Ütle, millal tuled taas…,” pudistas tüdruk, sõnajalaõis kõrva taga, läbi une.

Poiss lükkas lipsu sirgeks, nipsutas hoolikalt oma valge toomasnipernaadiliku ülikonna õlalt paar heinapepre minema, lükkas küüniukse lahti ja hakkas vilet lüües astuma… Ehal siis selleks aastaks käidud…

4 thoughts on “Koit ja Eha

  1. jes-jes, ma olen sellest korduvalt rääkinud, et nad umbes nii teevad, aga pole nii terane ornitoloog olnud, et õiget momenti tabada. väga tubli:P

Comments are closed.