Shame old, shame old…
Ma usun, et olete märganud teatud sõnakehvust viimasel ajal. Nojah, ent kuna Eesti elus ei ole viimase paari kuu jooksul toimunud midagi olulist või üllatavat, siis pole nagu millegi kallal nokkida.
Siiski, positiivne on see, et on tulnud (minu, kui spordist võõrdunud inimese jaoks) hunnik häid, tõelisi, out of nowhere üllatusi. Hunt ja teised kergejõustiklased, Nabi, vehklejad jne. Lahe :)
sa tunned brad pitti? lahe!
Eeei… minu arust see on väga noor David Lynch.
kui nüüd analoogiaid kasutada, siis tegemist on Oliwer Stone’ga :)
Mis te nüüd – pigem nagu Jim Jarmusch.
Kurat, jah. Tommile punkt. On tõesti pigem Jarmusch. Lynch-schmynch.
Misasja te jamate, see on ju Andy Warhol :)
Ja kujutage ette – Sepp tunneb KÕIKI neid tüüpe ühes isikus.
Selle võiks kokku võtta sõnadega: “Sepä kivaa!”
Kuidas siis midagi olulist ja üllatavat pole? J.o.k.k.-mehed on betoonile sitsima pandud ;)
optimist… ka see, loomulikult, on äravalitud rahvuse vandenõu, et hajutada meie tähelepanu milleltki Veel Olulisemalt ;)
sepp on nõrgamõistuslik vai? ;)
Minge peesse oma Uorholide ja Dzäärmuššidega. See ju Onu Bella, kurat!