Ma olen…

ma olen suur. ma olen peaaegu kuuemeetrine. ma nopin kõigile lastele kuldseid küpseid õunu otse päikeselistest latvades. ma olen tugev. ma keeran raudlatte sõlme keerava Raudmehe omakorda sõlme. päri- ja vastupäeva. ma olen ilus. ma ei hakka seda kirjeldama, naislugejad minestaks ja saaks toolilt kukkudes kergeid vigastusi. ma olen osav.mul on osavate käte rätikuid trofeedena nii palju, et nendesse võiks mässida pisikese pilvelõhkuja. ma tantsin hästi. fred astaire just lahkus mu juures, silmad vees. ma olen hea. ma olen nii hea, et mu soojus soojendab põhjapoolust ja natuke ka lõunapoolust, kuigi me oleme sellest kaunis kaugel. ma olen armastusväärne. ma kuulen kuidas kõikide naiste emad löövad minust kuuldes käsi kokku ja hinges ihaldavad mind väimeheks. ma olen rikas. ma oman teid kõiki ja natuke veel rohkem. ent kuna ma olen hea ja kõige parem, siis ma ei kasuta seda kurjasti. inimesed on üldiselt head. mitte vast nii head, kui mina, ent ikkagi üsna head. vähemalt sisimas. ma olen suur. ma olen suursugususe ja suurmehelikkuse suurkehastus. suur. ma olen inimkonna suurim armastaja. ja vajadusel ka armatseja. casanova keerleb oma kirstus nii kiiresti, et kui ta kirst oleks eboniidist, saaks sealt rohkem energiat, kui Sosnovõi Bor’i tuumajaamast. ma olen tagasihoidlik. ma olen nii tagasihoidlik, et ma hakkan nüüd lõpetama – hakkab vist liiale minema…
ma olen laupäevahommikune, ma olen heatujuline, ma olen vist ära pööranud. ärge pange tähele… :)