1848.
Aastalõpupuhkuse sees sai ka ühe kolleegi Smena-7 korda tehtud. Nüüd on vaja pisikesi-pisikesi mutreid-polte, saaks ka järgmise “rümbaga” edasi minna… :)
Ja sihukese kelguga sai poes käidud. Mingi vanamees astus pargiteel ligi, tegi juttu, et mida ma vean? Kuulnud, et saunaõlut, rääkis, et tema ei saavat üldse õlut juua, organism ei võta, a poeg joovat küll. Vot selline kurb ja mitteõpetlik lugu (seal oli õpetlik element ka, ent ma olen selle ära unustanud – juhtus see ju ikkagi eelmisel aastal)…
Kas võib küsida millega Te oma filmipildid arvutisse skaneerite?
Ikka võib – Fotoluksis skännin, valdavalt Solarises (endine Viru värava pood).
Oi, see on ju täitsa tuttav tänav :)
kelgunostalgia rünnak :)