Oh, fuck, wank, bugger, shitting arsehead and hole.

Ma ei peaks seda filmi, Love Actually, rohkem vaatama. See mingil määral häirib mu saavutatud rahu iseendaga. Ja ärge tulge rääkima, et osi asju inimesed õpivad hiljem – ma ei ole 15 enam (juba mõnda aega) ja ma ei saa ka enam 15…

A see selleks – täna ujumast tulles (Vääna-Jõesuu, väga mõnus oli) sai taas ilgutud filmide järgede teemal. Ma olen alati olnud seisukohal, et kui film jõuab järjeni “{suvaline filmitegelane} vs. Godzilla”, on aeg lõpetada. Muidugi võiks proovida lõpetada ka ca 3-7 seeriat enne seda punkti :P. Vältida tuleks ka asju a la “Tshelovek Pauk protiv Tshort Pohuist*” – ka see oli jutuks.

Kuid mis ma täna näen – Alien vs. Predator on täiesti olemas! :D Ma ilmselt vaatan selle ära puhtalt uudishimust, kuna Alien (ja H.R. Giger!) oli nii kõva. Ja see oli juba aastal 1979. Hmm, selgub, et on olemas ka director’s cut, peaks otsima…

And now for something not entirely nor completely different – the larch!.
Ei, pildid hoopis. Mul on aja jooksul tekkinud isee hakata üles võtma oma sõpru-tuttavaid nende “naturaalses keskkonnas” või portreena. Inimest “meelega” pildistanud ma praktiliselt ei ole, ent aeg-ajalt tsekitav R. Jerome Ferraro ei anna rahu (vt. projekt 52). Suurusehullustus on see öösel kell 5 välja öelda, ent näis – ehk saab kunagi asja :)

Linnale selga keeramas…

Üksi…

* – Spiderman vs. Daredevil