Naistest, taas
On olemas süsteeme, mida ei olegi võimalik dokumenteerida.
***
Ilmar lubab politseisse härgama minna. Enda plaatidest isikliku plaatide tegemine peaks ju lubatud olema, mis?
***
Olen väike tehnopede. Ostsin eile ka Apacer ShareSteno 211. Põhimõtteliselt on tegemist 2,5″ HDD tavapärasest keerukama kestaga, mis peaks olema võimeline igasugustest USB asjandustest inffi endasse imema. Testinud ei ole, a LCD ekraanil olev “graafika” näeb välja küll nagu pooltühja patakaga Montana käekella sihverplaat (Huvitav, kas ma olen nüüd jõudnud vanusesse, kus ma võin “uuele põlvkonnale” visata, et aga teie ju ei tea nendest ilmselt midagi?).
Ei tea, aga lugenud-kuulnud ikka oleme.
Montana käekell… Krt, Montana teksad olid küll mul, aga vot käekell ei meenu hetkel. Arvutiga käekell oli ka, kuigi selle kasutusmugavus (ja kasulikkus ka muidugi) oli absoluutselt määramatu :)
Montana käekella ei olnud mul ainult sellepärast, et ema ei andnud mulle selle ostmiseks raha! Krt, nii hea kell oli, meloodiaga äratus ja stopper ja nädalapäevad ja …urr-urr!
mis meloodiaga! seal oli vähemalt ju KAHEKSA meloodiat! :D
näed, kella ei olnud, sellepärast ei teagi meloodiate arvu. Sain ainult sõbra kella mõnikord näppida, endal tennisepael suunurgast rippumas:L
oo jaa.. Montana käekell. see oli vast midagi. meenub et arvuti/infotehnoloogia-teemast olid siis kaks asja meie kandis popid: Montana kellad ja Nuupagadii kanamuna püüdmise mängud. lõpuks olid nee mõlemad ka mul olemas.
hiljem, kui Montana otsad andis, sain vanaonult suure lombi tagant vinge Timex Indigo ‘Ironman’ käekella, mis muideks senini pilt ees ja isegi kell õige. Patareisid olen selle 10 või enama aasta jooksul vaid korra vahetanud. uskumatu mis head asjad ikka vanasti olid. :)
Kui oled veidi kasutanud, siis kommenteeri. Mul on kah vaja kuu aja jooksul mingi variant välja mõelda, kui just keegi lahke inimene ei laena mulle mingisugust sarnast apastraati. Läpakaga ei saa igal pool ringi liikuda :(
kui montana kellad tegijad olid, siis olin veel pisike. nimetet kella omanud klassivendadel olid käed veel nii peenikesed, et ega need meloodilosed imed eriti sporti teha ei kannatanud. õigupoolest tekitasid nad pidevat segadust sellega, et sirutasid seda kellakätt taevapoole, et kell sõrmeotstest randmele (küünarnukini siis tegelikult) tagasi kukuks. ja minuarust oli sel 16 meloodiajuppi
—
aga seda kettavarianti oleks minulgi vaja läinud ja lõpuks ostsin umbes sama raha eest fotokale gigase kaardi ja see sai ka määravaks mahuks, mille täitumisel tuli tsivilisatsiooni tagasi pöörduda, et suvalises fotopoes saak plaadile panna
aga minu sõbral on asahi kell!
palju õnne sepp, minuga võid sel teemal tõesti ülbitseda, sest mul pole õrna aimugi, mis kuradi asi on montana käekell :)
juuni 2005. visioon :)
hihii :D
vt. ka eelmist ;)