Smell-o-vision
Kas te mäletate veel seda lapsepõlveaja jupstükki, millega sai vineerile pilte põletada? Ja selle iseloomulikku, natuke magus-kirbet lõhna? Täna tööle tulles oli Tõnismäel sarnane lõhn lehvimas ja, naljakas, kohe hakkas silmamuna tagaküljel jooksma slaidiprogramm lapsepõlvest ja sellest masinast…
Mis teis eriti vanu ja mitte-erakordseid mälestusi välja toob?
oi ma mäletan kuidas selle masinaga sai kodus hiiglaslikku seenekujulist vineerist kannualust tehtud. Millegipärast sain oma kunsti eest 4. Aga vanaema oli jõulukingitusega vähemalt rahul. Aasta siis oli 96.
oo. minus trigerdavad ka lõhnad mälestusi kõige võimsamalt. täitsa uskumatu. kui kusagil lõhnab nii, nagu vanas kodus või koolis. või kui satud üle miljoni aasta kellelegi külla ja tema kodus on ikka seesama vana tema kodu lõhn… siis poleks nagu vahepeal olnudki seda miljonit aastat.
teadust kah nostalgia vahele ;)
ajus on nimelt visuaalse mälu ja lõhnataju keskused kõrvuti ning omavahel mitmete seostega ühendatud, seepärast kutsubki mingi spetsiifiline lõhn kohe ka sellega kunagi kaasnenud mälupildi esile.
lisaks lapsepõlvest pärinevatele lõhnadele-piltidele seostuvad mulle endale sel viisil paljud USA’s kogetud – küünlapood, üks kodu, minu tuba jne.
värske värvi lõhn = 1. september
värske heina lõhn = vanaema heinalakas magatud ööd
eetri lõhn = paaniline hirm hambaarsti ees
kindlasti on neid veel :)
Pohmelli lõhn = jälle hakkab peale… :)
kõik väiksed poisid kinkisid vist oma tööõpetuse tunnist tehtud vidinad vanaemadele jõulukingiks – minu vend ka.