0
"Ära lase!"

Kodukäija on akna taga ja teeb seal BLÖK-BLÖK-BLÖK!

Pöffi ja akrediteerimisega seotud kamm on heaks näiteks, et Pulleritsul on õigus. Samas – eks kõigil juhtub (vt. easyJeti sooduskampaaniat) ja ka ajakirjandust tehakse mitut moodi (Ivar Soopani, mehe, kes katsub ise Kohal ära käia, hea lugu)…

Veel hüva lisalugemist Maddoxilt ja Krahvilt.
Ja kas keegi suudab mulle meelde tuletada, millisest raamatust on pärit lõik “Miks kirjamargid õlut ei joo? Miks pilved kirju ei kirjuta?”…

LISA: Ma lihtsalt pean selle siia kleepima. Olev “makirjutasinsellestomablogis” Vaher:

Hakkas PP-st [Priit Pullerits – toim.] kohe kahju ja andsin oma nimekaardi, kus «Poliitmõtelused» url, ehk mõistab Priit mõnikord kirjutada nii, et lugejal jääb midagi hinge kriipima?

5 thoughts on “Kodukäija on akna taga ja teeb seal BLÖK-BLÖK-BLÖK!

  1. Mulle teeb kogu see blogivärk nalja igatahes – eriti tolle eilse konn-ferentsi lõppsõna – “elagu veebipäevikud ja veebipäevnikud” – HURRAAAAAAA!

    Aga mitte sellest ei tahtnud ma täna rääkida. Pullerits kirjutab

    Huvitav, kas veebipäevnikud, kelle reguleerimata tsunftis on peamisi reegleid see, et erilisi reegleid pole, oleks valmis ajakirjanike tegevust juhtivad karmid mallid ja nõudlikud põhimõtted üle võtma?

    Huvitav kuidas sellega läheb kokku Parasiili kogemus. SLO oleks ka justkui ajakirjandus ….

  2. Eilne tõestas Murphy seaduste rakendamist. Kui üks kord jätad infi kontrollimata, sest näidatakse väidetavalt eravestlust väidetavalt avaliku pähe, on räige jama kaelas :)

    Asi on tegelikult märksa lihtsam: väiksem osa ajaveebi on vahel ajakirjandus ning suurem osa pole seda kunagi.

    Vastutuse küsimus on oluline. Kui kirjutad sahtlisse, võid teha, mida tahad. Kui kirjutad veebi (= avalikku ruumi), siis peaksid kehtima mingid eneseregulatsiooni reeglid.

    Pulleritsu ootus, et ajakirjanike eetikakoodeks rakendus ajaveebis, on lapsik. Küsimus on inimese enda sisemises kontrollis.

  3. Naerma ajab mindki ;)
    Ma vaatan, et ajupesumeedia on mõtlemisvõime täiesti ära pesnud. Seletasin lahti, et luulude nägijad relaxiks ja mõtleks peaga, mitte sellega, mis all pool naba on…
    Ma nutan ja naeran ;)

  4. Kuule, seesamune raamato oli miski itaallase (l88ge v maha, nime ei m2leta) “Telefonilood”. Shiuke oranzhi muheda kaanega, seisab mul maal riiulis. Kui sinna j6uan j2lle vaatan j2rgi.

  5. mhmh, Gianni Rodari “Telefonilood”
    väga punk raamat, kodukanti sattudes tuleb üles otsida ja läbi lugeda. “Põgenev nina” jms narkounenäod :D

Comments are closed.