Ajakirja “Pede ja Kodu” uus väljaanne*
Niisiis, meil on väike armas riik, kus**:
– enamik lapsi sünnib väljaspool abielu
– abortide arv on sündidega samas suurusjärgus
– vallaslaste protsent suureneb
– üle poolte abieludest lahutatakse
– põhiseaduses on kirjas, et riik ja kirik on lahus
Selles on loomulikult süüdi vabamüürlastest homojuudid (ma muidugi ei välistaks ka kurje härjapõlvlasi) sest meie, toredad heteroeestlased selles ju süüdi ei saa olla – meil prevaleerivad ju kristlikud pereväärtused. Ja kes midagi vastupidist väidab või seda lõhkuda soovib on variser.
Armastus ja hoolimine on sees vist igas usundis. Kristlikku abielu eristab teistest aga see, et sina ei pea mitte oma ligimese naist keppima ja teda käima peale ajama. Muidugi välja arvatud juhul, kui sina oled reeglid teinud – sellisel juhul ei ole reegli rikkumine mitte patt vaid Ime. :) Ja “ära panna” tuleb muidugi tavalisele töölisrahvale – noh, näiteks puusepa naine sobib (täiesti suvaline näide).
Siiski mulle meeldib, et reeglite rikkumise puhul ei käida külanõukogu otsusele toetudes seadusrikkuja õde vägistamas nagu mõnes teises kohas… Siit seega plusspunkt.
Retoorikast, millega samasooliste abielude vastu argumenteeritakse
– inimeste ülim eesmärk on järeltulijate kasvatamine – loe: sigige, küülikud, mul on vaja rohkem orje / maksumaksjaid / kahuriliha.
– abielu on püha: vt ka “eraomand on püha”. See väide pärineb aegadest, kus abielud korraldati vanemate poolt. Tütar, kui selline, oli veel mõni aeg tagasi tavaline kaup, investeering, millega sõlmiti suhteid ja parandati oma positsiooni (võimalust rikastuda). Kauba rikkumise eest oli ette nähtud karistus, trahv või “you break it, you buy it“-lähenemine. Ja parem kui tütar lugeda ei mõistnud, muidu loeb mingeid lollusi ja hakkab veel armastusest unistama.
– see pole Looduse poolt nii seatud – oh, please!. Maakera on räigelt üle rahvastatud agressiivse tapjaliigiga ja Emake Loodus peab nuttes välja mõtlema, kuidas teisi liike ohverdamata seda Looduse krooni piirata saaks. HIV mingil määral fungab, linnugripp tahab veel tjuunimist…
Ahjaa, ja kuna inimesed üldiselt ei otsusta ise, kas ta hakkab homoks või mitte, siis järelikult see ikkagi on Looduse poolt seatud.
– midagi oli veel, ent ma ei viitsi kommentaare lugema minna hetkel :)
Kõige selle taustal on mul isiklikult suva, kas homod saavad oma suhte (mis on alati olnud, alati jäävad, mittenakkav) seaduslikuna fikseerida või mitte. Ma ei näe argumente, miks ei peaks saama.
Samas on tegemist teemaga, mida ei saa vägisi läbi suruda – see tekitab rohkem kahju kui kasu***. Sellest küljest olen kahe käega poolt Mareki sõnavõtule: Ohohohohoooomo. Põmst nõus olin ka Merlise esimese sõnavõtuga samal teemal, hilisemas kahes ta aga loobus nii oma võltstolerantsist kui ka argumenteerimisest.
Lapsendamisõiguse teemat ma ei puuduta parem, see tekitab ka minus ikkagi ebalust, kuna me räägime siin ka kolmanda isiku, lapse, kel ei ole sisulist otsustusõigust, elust. Teisest küljest – ka nendel lastel polnud otsustusõigust, kes “valmis treiti” ja siis lastekodusse sattusid…
* “Pede ja Kodu” on mäletatavasti üks Hommikutelevisioonis kõlanud apsakas :)
** ma võin numbritega muidugi eksida, ega see siin mingi ajakirjandus ei ole…
*** Eesti juudikogukond on üldiselt tauninud Efraimi verelaskmisihalust, ent tänu meie ajakirjanduse kõmuvajadusele saab Efraim kõvemini karjuda. Tulemus: kõik juudid kannatavad.
ahh..nojah..ma sain aru, et m6ningates sotsiaalsetes valdkondades olen ma täielikult mitte-ärrituv. mul on krdima raske aru saada sellest myrast antud teema ymber (ok. need oleme meie, eestlased. seega tegelikult ikka saan). aga minu poolest saagu oma riiklik paber6nnistus, et raha oleks kaitstud ja ilmarahva ees aus mees/naine. mis siin vahet. niikaua kuni pole arutelu all näiteks seadus, mis lubaks obeseid v6i muid koduloomi Riigikokku kandideerida – tundub ilm veel toimivat.
nojah.
selles riigikoguvärgis ei ole ma nii kindel midagi.
seal on juba igasuguseid. :)
Sul seal pildi peal on ka miski Braille sünnipäevateema nagu google’s v? :)
katsusid, W, tundsid sõnumit? (ps. mina su urli enam ei paranda, kui külalisi ei taha, siis ei taha:) )
riigikoguvärk on kahe otsaga asi. ajalugu on näidanud, et saab küll hobuse ametisse panna (Rooma senat), samuti pole ma kindel, kas see hobune ideede ja hääletamaise ning töötundide kvaliteedilt oleks ikka viimane selletsinases valimis :)
teisest otsast ei jõuaks siis seda hala ära kuulata, et “ta tahtis ikka teist nuppu vajutada, ent kabi läks hoopis sellele pihta, peame kogu hääletussüsteemi välja vahetama”
Jaah, ma ei tea, mitmes kommentaariumis ma olen seda juba öelnud, aga mina tegin teema kohta lausa baktöö ja olen täitsa tüdinud juba sellest teemast. Küll kunagi midagi muutub, aga sinna läheb aega.
oeh, sepp, midagi ei saa ka sinu teha jätta, kõik tuleb ise ära teha…
sel teemal oskan vaid öelda, et Corvino nimeline persoon tõestas ära, et ainult 2 põhjendust saab tuua homoseksualismi vastu. Esiteks see läheb vastuollu minu religiooniga [nt. kristlus, mis kusjuures keelab ainult meeste vahelisi suhteid] teiseks “see lihtsalt ei meeldi mulle”. Sest kõik teised põhjendused saab lihtsalt ümberlükata.
Üldiselt on minu meelest igasugu koosoelu legaliseerimisel just see eesmärk, et su elukaaslane saaks mõningaid otsuseid sinu eest vastu võtta kui sa ise näiteks mingi õnnetuse tagajärjel köögiviljastunud oled jms juriidilised aspektid. Ja minu meelest võiks see õigus kahel inimesel olla sõltumata sellest, mis soost nad siis parajasti on.
Küllaga käib mulle närvidele selle üle meedias nii hirmsasti tuututatakse – kas siis pro või contra, vahet pole – igatepidi on irriteeriv;)
Näib, et ajakirjandus ja poliitikud on saanud enesele kondi hambusse ja nyyd järavad seda. Ent nagu ka lisette kampus oma postimehe arvamusartiklis välja tõi, ei ole homoseksuaalidel eestis eesmärgiks kiriklikult laulatatud saada.
Nagu Peedu eespool ära märkis on kooselu legaliseerimisel peamiseks eesmärgiks muuta teine pool juriidiliselt riigi silmis sinuga seotuks. Meie probleemiks on, et eestis tuntakse vaid abielu-mõistet, ent lähiriikides on lahendatud homoseksuaalide kooselu legaliseerimine/tunnustamine väheke teisi mõisteid kasutades. Homopaaridele on antud samad õigused (ka lapsendamine, pärimisõigus, ühisomand jpm) kooselamisakti alusel, kus homopaarid “abielluda” (termini kitsas tähenduses) ei saa, ent nende kooselu registreeritakse kohaliku võimu poolt.
Ja näib, et kõik on enam-vähem rahul: homopaaride kooselu tunnustatakse ka seaduse tasandil, samas konservatiivsemad ringkonnad on rahul, sest abielu püha mõiste on nende jaoks jäänud puutumata.