Pisike meediamull: e-hääletanute isikuandmed
Hommikul loetud EPL’i lugu “E-hääletusel ei jää hääleandja isik täiesti anonüümseks” tekitas koheselt sellise WTF?-tunde, kuna artikkel jätab pealkirja ja pildiallkirja (“Vanal moel” hääletades isikuandmetega probleeme ei teki.) abil vägisi mulje, nagu oleks e-hääletanute andmed kuidagi vähem kaitstud. Kas tõesti? Miks? Sisu neid kahtlusi ka nagu ei hajuta.
Mõtlesin juba sellise tavapärase tagaseljakirumise kirja panna, ent siis meenus, kuidas mulle meeldisid kunagised Mardi konkreetsed järelpärimised, kui midagi kahtlasena tundus. Mõeldud-tehtud.
Nüüdseks on VVK poolne operatiivne vastus on juba laekunud ja paistab, et artikkel on… noh… kasin. Allpool siis ka artiklis tsiteeritud hr. Pilvingu vastus:
Selgitasin ajakirjanikule, et paberkandjal hääletajate nimekirjaga ja elektroonilise hääletajate nimekirjaga tutvumiseks on samad reeglid. Seadus näeb ette:
§28. Valijate nimekirja avalikkus(1) Valija võib kontrollida enda kohta valijate nimekirja kantud andmete õigsust.
(2) Pärast valimispäeva võivad valijate nimekirjaga põhjendatud huvi korral selleks vajalikus ulatuses tutvuda erakondade ja valimisliitude volitatud esindajad ning üksikkandidaadid ja nende volitatud esindajad, samuti võib neid kasutada teaduslikul eesmärgil.
Koopiat e-hääletanute nimekirjast ei ole kellelegi väljastatud. Nagu ka artiklis mainitud, ei annaks Vabariigi Valimiskomisjon kogu elektrooniliselt hääletajate nimekirja mõnele erakonnale või valimisliidule. Samas näeb seadus ette, et põhjendatud huvi korral on eeltoodutel õigus kontrollida nimekirjast mingit fakti.
Vabariigi Valimiskomisjon andis e-Riigi Akadeemiale loa viia läbi Euroopa Nõukogu tellimusel uuringukeskus Faktum poolt telefoniküsitlus e-hääletanute osas. Ka uuringufirmale Faktum ei väljastatud e-hääletanute nimekirja vaid komisjoni sekretariaat valis juhuväljavõttena nimekirjast välja 1000 hääletanut, kelle poole Faktum pöördus. Küsimustele vastas 305 elektrooniliselt hääletanut. Uuring metoodika ja tulemustega võite tutvuda e-Riigi Akadeemia veebilehel. www.ega.ee
Mihkel Pilving
Valimiste osakonna juhataja
Hetkel ei ole ajakirjaniku poolset kommentaari saabunud, eks kui tuleb, annan teada. :)
lugesin kah seda uudist (küll teisest kanalist) ja tekkis samad emotsioonid ja mõtted.
Millal enne Eesti meedia asjalik on olnud? Meedia on täis rumalaid #$# ei taha öelda.
Aga vahel paneb vanduma!
Nagu see Taani pilapildiskandaal, no seda käsitleti ikka täiesti asjatundmatult!
Vabandust! Läks anonüümsena kirja…
Ajakirjanikel on vist keelatud mõelda ja analüüsida?
Mitte esimest korda ei jää sellist muljet…
OV: ma ei väidaks küll mõne vargast eestlase või end müüva naise põhjal, et kõike eestlased on vargad ja naised litsid.
Rivo ma ei üldista kõigile! Aga kuidas saavad sellised rumalused ilmuda?
Nagu Pullerits väidab kontrollitakse iga kirjutis mitu korda enne ilmumist üle.
Ajakirjanikul pidavat olema kaela peal kuri toimetaja, kes keelab poob ja laseb…
Aga ikka ilmuvad jaburad lood?
Millal on teised ajakirjanikud selliste kallutatud uudiste eest sarjanud oma kolleege?
EPLi loo juures Postimehe töökorraldusest rääkida ei ole vast päris täpne. ma lähtuks siinkohal sellest, et vigu oli, on ja jääb tulema ka tulevikus. inimlik. oluline on, kuidas toimetused neile reageerivad. ehk, omavahel on küll tore kiruda, kuid kui reporterid-toimetajad ei tea apsudest või lollustestki, mida nad või nende alluvad korda saadavad (ehk, kui lugeja sellest märku ei anna), ei muutu ka eriti midagi.
toimetuste eesmärk ei ole vigu või vigaseid lugusid tekitada.
ja toimetustesiseselt jälgitakse teiste tööd kriitiliselt, see ei paista (ei peagi paistma) lugejale välja.
Kolleegide sarjamisest… No oletame, et me oleme kolleegid, Olev…
Palju sina kontrollid, mida sa kirja paned ja palju lähtud puhastest emotsioonidest? Näiteks mulle tunbdub, et see su RIMI/GMO tükk:
a) baseerub meelevaldsetel ja valedel järeldustel
b) kasutades õõvastavaid, ent viitamata andmeid (need hiired, ja J.Lina ma adekvaatseks allikaks ei peaks)
c) sisaldab palju emotsionaalset müra
teisalt ei ole sa samas ajakirjanik…
Ei saa aru miks Lina GMO kirjutise juures mainid? See postitus sai tõesti MSN-vestluse najal kiiruga pandud. Ma lihtsalt kutsusin ettevaatlikkusele, püstitades hüpoteese, saades palju kommentaare…
Paraku Lina näeb allikate ja faktide kinnituse otsimisega kümneid kordi rohkem vaeva.
Kasvõi see Eesti Ekspressi Lina arvustus, et Iisrealis ei peksta kividega palestiinlaste luid sodiks…
Konkreetne videomaterjal on TV-st läbi jooksnud, mida EE ajakirjanik kahtlusse alla seadis ;)
See video oli tal siin kaasas! Kõik kuulajad said veenduda EE ajakirjaniku ajupestuses…
Kahe otsaga asi. Kontrollitavate faktide kontrollimata jätmist ei saa hüpoteesiks nimetada. Vabandades eksimist kiirustamisega, annad punkti hoopis endi sõimatavatele ajakirjanikele – nendel on TEGELIKULT kiire, nendel on tähtajad, mida sul ei ole. Sina saaks rahulikult kõik aspektid läbi töötada, eks. Ent sa üllitad ise vigadest kubiseva loo ja siis süüdistad samas patus ajakirjanikke. Ära kiirusta – ei ise lugusid tehes ega teisi hukka mõistes.
Jüri Lina. Ma mainisin teda selle pärast, et ta paistis su järgmise artikli põhiallikas olevat. Kui Linal oleks tõsiseltvõetavad faktid ja teooriad, ei esineks ta maaema-messidel.
Seda EE arvustus kividega luude sodikspeksmise kohta – ma ei ole seda lugenud. Linalik oleks aga võtta üksikjuhtum (küllap kellegi luud ikka segi on pekstud, Eestis üks mees tappis teise kanalisatsioonikaevu kaanega, kivi on köki-möki selle kõrval), kuulutada see üldlevinud ja rangelt ühepoolseks praktikaks ja märkida, et selleks on Kõrgemalt Poolt käsk antud… Kahelda igaks juhuks Lina igas väites on pigem terve talupojamõistus kui pestud aju :)