All posts by sepp

0
Oh aegu ammuseid II

A milline on minu panus mingis fotos?

photoblog, tavaline

Tegelikult oli eilse postituse juurde mõeldud ka üks virin. Tegemist on fotodega, mida ma juba ammu tahtsin näidata… ja ei tahtnud ka.

Eilsetel fotodel on isik, kes PÖFF’il (külalistest) mind enim võlus – Gabriella Hámori – seda oma ilu, graatsia ja naiselikkusega. Ta oli nagu kass…

Ent nende näitamine on viibinud, kuna need pildid on jamad: udused ja/või väga halvasti/valesti kadreeritud – seega lihtsalt kehvad. Emotsioon nagu oleks olemas – mingigi, ent näitlejate puhul ei ole seda keeruline tabada – nad näitlevad kogu aeg, kogu aeg on midagi püüda, ole ainult mees ja vajuta päästikut. Ning seda enam jääb kripeldama – situatsioonist on saadud kehvemad pildid, kui oleks võinud saada – seega on mu panus negatiivne…

0
Tõepoolest... (Talv, 11.01.2007)

Toidupoe müüjatar oli eile kinniste juustega

photoblog, tavaline

Oleks tahtnud öelda, et ta näeb lahtiste juustega eriti armas välja, ent kuidas (sõnum “tead, sa olid üleeile ilusam” pole nagu kompliment) ja miks (laskem inimesel rahulikult tööd teha).

Õhtusöögiks olid ikkagi võileivad – unustasin kanafilee poodi…

0
Oh aegu ammuseid I

Blogisündikaat

photoblog, tavaline

Blog.tr.ee vms. võiks järgmise sammuna hakata vahendama ametlikult sündikaadiga ühinenud blogardite kirjutisi tavameediasse – on üsna palju teemasid, kus “hingega-asja-juures”-blogard kirjutab oma blogisse pigem sisukama loo sama kiiresti kui ajakirjanik, kellele sarnane ülesanne anti, ent kel muude teemadega nii kui nii tuli takus on.

Eelnevalt paika panna: vastutus, honorar, vahendustasu.

– –
Et mitte eemale jääda poppide temade indekseerimisest: valimised savisaar iphone iwhatever mihkels kruuda iphone meie mees pettus peeter ülekargamine võsa iphone kalle tühjakargamine mihkels roheline värviline laiekraaniga sõrmitsetav evelyn iphone

0
Tuglas ja teised seda lugu mitte kirjutanud autorid

Sepp. Viljar Sepp. Viljar Sepa blog. Mitte Evelyn Sepa blogi

lora, photoblog

Kirjutasin nädal aega mõningates teiste blogides ja siia ei jõudnud…

– –
“Lubadused! Kas sa annad uusaastalubadusi, emahäbistaja!?!”, röökis punases kuues neeger, ähvardades samal ajal ladvatähe äärega mul kõri läbi lõigata. “Ei anna! Luban!” krooksatasin. “Kas see oli LUBADUS!?!” kõlas järgmine lause pigem retoorilisena. Pimestavast valusähvatusest hetkeks toibununa nägin, et mu käsi oli piparkoogimehikesega käetoe külge kinni löödud.

[Aeg-luubis kaader sellest, kuidas valge glasuurnööp punaseks imbub, alt-üles]

Seni vaikselt nurgas suitsetanud Jõuluvana Abiline jalutas veidi keigarlikult üle toa laua juurde, kustutas suitsu vastu kuuseehete kompositsiooni laual.

[lähivaade moonutatud ja järjest suuremaks muutuvale sigaretiotsa peegeldusele hõbedasel kuulil, kuni see tohutu tulekera paari vilunud liigutusega tuhaks muudetakse]

Kustutas sigareti, lükkas vitsakimbu selja taha ning haaras pesapallikurika. “Lapsepõlv sai just läbi,” muigas ta, “ja mitte ainult” ning tõstis nuia…

Pimedus…

[Peegelduskaader uuesti hõbedaselt nääriehtelt, läbi tuha on näha praktiliselt kogu tuba ja tegevus. Hetkeks puutub kurikas ka vastu lauda, paisates kompositsiooni maha, ent kuul, mida peeglina oleme kasutanud, jääb terveks. Materdamine kestab veel mõni aeg, värske verivorstimaterjal voolab räpasele põrandale – milline raiskamine.
Viimaks viskab Jõuluvana Abiline kurika maha ja mõlemad mehed lahkuvad. Peegelduses on näha, kuidas raudotsaga vilt muutub kuulil järjest suuremaks ja suuremaks ja suuremaks…
KRÕKS…]