Ja ma magan alasti

Mulle meeldib apelsini/mandariini koored oma toas maha visata ja nad sinna terveks ööks vedelema jätta. Nad vist lõhnavad ka natuke.

Mulle meeldib apelsinimahlaseid käsi pükstesse kuivaks pühkida. Kodupüksid, suva.

Kes on näinud Amelie’d ja mäletab, kuidas seal vanamees kana sõi – mulle meeldib ka nii teha – noa ja kahvliga sooja grillkana süüa on nagu… nagu… gaasimaskiga roosi nuusutada, ifjunõuuadaimiin…

Kui ma suudaks end nüüd vannituppa vedada ja endast siia ühe pildi teha, mis mulle meeldiks, oleks enesepaljastus täielik…

Ja ma magan alasti.

PS. Kui sardelle peekoniga praadida, jääb mulje, nagu nad oleks lihast tehtud.
Kui ungari pekiga, muutuvad nad isegi natuke kurjaks. Proovi teinekord.

Kiretud numbrid

Tallinn-Tartu kiirtee “kodanikualgatus” on kogunud 10x rohkem “allkirju”, kui hr. president Meri kaastunderaamat.

Eeee… forell vä? See on mingi kala vä? Eestis ka vä!?!

Keskkonnainspektsiooni avalike suhete juht Leili Tuulele oli üllatuseks, et Pärispea poolsaare tipus, nelja kilomeetri kaugusel meres hulpivast reostuslaigust asub Eesti üks vanemaid kalakasvandusi, mis võtab kogu oma puhta vee merest. Kuna keskkonnainspektsiooni juhtkonnale oli kasvanduse olemasolu ja kalakasvatajate infopõud üllatuseks, ei suudetud eile vahendada ühegi ametniku soovitust, kuidas forelle võimaliku reostuse eest kaitsta. [EPL]

Hüva, Leili Tuul, puhub pilli see, et sul on lahe nimi*. Ent see on ka ainuke positiivne aspekt kogu loo juures. Ãœlejäänut ma parem rohkem ei kommentaari…

Või siiski. Kuna elu on näidanud, et Keskkonnateenistus saab hakkama näiteks vee erikasutuslubade väljastamisega (st. nad ilmselt ka teavad, kus ja mis asub), siis ehk lükkaks keskkonnainspektorid Keskkonnateenistuse alla (sest, noh, selleks, et midagi inspekteerida, pead sa ju teadma, kus ja mis asub, eks?) ja kaotaks selle inspektsiooni ära?

* Lapsed, õige komakasutus on väga oluline. Õppige, neid, panema, juba koolis!

Pidupidupidu

Eelmise nädala lõpp oli väga lõbus – 3 sünnipäeva, 5 sünnipäevalast, 2 linna, hunnik vanu sõpru, hulk uusi nägusid.

Maariti mullisaun aitas sellest kõigest ka natuke väiksemate lihaspingegtega välja tulla… :P

I pity the fools

Mis probleemidest te räägite seoses e-deklaratsioonidega? Eile õhtul meenus, et peaks ära täitma, papp laekus hetk tagasi. Sweet :)

Milleks raisata vihastamisega oma närvirakke, sest te ei saa oma deklaratsiooni esitada esimese x tunni jooksul…

Ostlemine elu normiks!

Vaja osta mõned head raamatud, kriteeriumiks: taskussemahtuvus. Strata – senine trollilugemik, sai läbi. Ãœlesandepüstitus meenutab Vanu Aegu, mil sarju ja Lenini teoseid osteti meetriga – nägi riiulis hea välja.
Muidugi on mul ka ports lugemata fotoajakirju, ent formaat on väga ebamugav – läpakas e. vastavas mõõtkavas kott on väga harva kaasas.

Ei ole ainult mul ostlemisprobleemid: läinud Bondi-tegijad Å¡oppama ja toonud Bondile auto – Ford Mondeo (loodetavasti siiski mitte põhiautoks). Lisades selle valitud peategelasele, kes fännide meelest on kaheldava väärtusega, tundub selline… säästu-Bond tulema :)

Ja üleüldse – kuidas tuleb inimene, kes läks tumedat õlut ostma, poest tagasi hoopis valge veiniga (ja ise valget eriti ei joo… ja mitte tavalise valgega, vaid rieslinguga…)?

Fotost: mind ausalt öeldes hämmastas, kuidas viga värvustemperatuuri valikul nii hea lõpptulemuse andis: lill on juhtunud õiget värvi, samas kasutatud taust oli tegelikkuses täiesti valge.

Perversne nõka

Mulle on alati natuke vastukarva olnud reklaamid, millel loom/lind/kala näiliselt üliõnnelikuna enda laipa “müüb”. Perversne kuidagi. Siga/kana ise kokapõllega peaks kehastama mingit unistust kunagi inimene ära süüa, vihjet kannibalismile või peegeldust lausest “sa oled see, mis sa sööd”?

Ennetades silmakirjalikuks tembeldajaid: loomulikult söön ma neid kõiki kahe suupoolega. Ent kerge respekt on üks, laiba mõnitamine teine asi…