Meister ja Margarita, võibolla…
Miski Hansaturg oli Raekoja platsis



kronodüsgraaf – isik, kes ei suuda õieti kella sihverplaati lugeda
düskronograaf – kell, mis ei suuda õiget aega näidata
lüümik ja libik sugulased – neil on välismaal vanaisa, nimega Slide
Enivei, oli lõbus…
Pildid on miskilt protsessioonilt, mis tõenäoliselt Olde Hansa korraldet.

Niisiis, ma lähen nüüd puhkusele :)
Muide, puhkuse ajal tahaks natuke inimesi pildistada. Kuna mul modelle pole veel ülearu olnud, siis ära häbene ja võta ühendust. :)
Selle saidi tahaks ka jõuda ümber ehitada – pildid suuremaks, ühtlustamine galeriiga, uus “lahjem” kujundus, süsteemi üldine kaasajastamine jms. Ma ei tea, midagi vast veel.
Ja siis veel mingid asjad ja tegemised ja tahtmised…
***
Uuendada viimasel tööpäeval ära üks dokumendihalduse võtmekomponente on väga vapper tegu. Või väga loll. Ptui-ptui-ptui…

“Tasuta seks” on fraas, mille alusel ma NETIs Google’s esimene olen. Omamoodi õigus – ei meenu küll, et oleks kelleltki otseselt raha küsinud…
Lõhnataju on hakanud paika minema vist. Veel eile oli tunne, nagu oleks skaala nihutatud kirbete tugevate aistingute poole. Raekoja platsil ei saanud praktiliselt hingata – naistel agressiivsed parfüümid, kuskil kõrval praetakse vardas põrsast. Veider igatahes…
Vaikselt hakkab mulje tekkima, et PMonline on hakanud konkureerima Delfiga (ainult et Delfi saab vist kiiremini uudised üles…). “Homod ummistavad augustis vanalinna“. Ummistavad-ummistavad… Peaasi, et ikka palju kommentaare saaks.
Homme peaks hakkama puhkuseplaane tegema… :)

Sõime eile Musumäel selle rajakaga friikartuleid. Õhust püüab perfektselt, astub peaaegu jalale. Püüdmisest siiski teravat pilti ei saanud – kombinatsioon “ühe käega pildistada ja teisega visata” vajaks natuke harjutamist.
Käimas on katse, et kas kerges pohmellis, tülpimuses ja magamata inimene teeb rutiinset tööd efektiivsemalt. No et ei viitsi eriti lobiseda ja kui oled Interneti ka juba läbi lugenud, hakkad igavusest tööle… Eilne päev tundus hüpoteesi toetavat, kas ka tänane.
Lõhnataju on kuidagi pekkis ja jalad ilgelt mustad…
Veel 2 päeva.
*- eile tundus olevat freudian slip‘ide päev…

Peas pulbitsenud mõtted ununesid. Üleüldse, ma kujutan asju liialt ette…

Mhmh, nagu ilmnes, olen minagi Postimehe noortelisas “käe valgeks saanud”. Ma nüüd tõesti ei saa aru, mida peaks arvama. Mul on suht raske uskuda, et lehe kokkupanijad ei mõista ei eesti ega inglise keelt. Või seda, et Postimees on siiski kommertsprojekt, mitte haridusasutus, teadustempel või kohtukulli kandja.
Eriti irooniline on see, et rubriik, kuhu nad need tsitaadid kokku “laenavad”, kannab pealkirja “Tagasiside”. See on samapalju tagasiside, kui vanasti olid nn. lugejakirjad “tööliselt Tambovist”.
Jah, ma oleks antud juhul keeldunud, ent väga viisakalt, ja ka põhjendanud…
Kuigi jah, asjad võivad olla oluliselt valulisemad… :)

Karta on, et ka sellest projektist – KülaTee 3 – ei ole eriti abi, et vanematekoju päris internett saaks – pärapõrgus (ehk “turutõrke piirkonnas”, nagu kirjutab ametlik paber :D ) elamisel on omad miinused… Hetkel on seal max. 14,4 Kbps modemiühendus, mis muidugi on edasiminek võrreldes aastatetaguse 2,4 Kbps “kiirusega”.
Täna on taas plaan Harju mäele toituma minna. Nt kl. 12…

“Harju mäel, roosipõõsas”, vastas üks kuskil meist mõned meetrid eemal siblinud naene telefonis kõlanud küsimusele. Just enne seda oli Efka, Lahke Tuvitädi, Täpse Käega Neidis, tuvile pirukat visanud. Silmaauku. Ja enne seda kingiti mulle jõehobu, mis meenutab mu iidolit Dolph’i (vt ka Wulffmorgenthaler). Siiani seega väga tore päev…
***
Pesudemmil oli osadel rõivastel unustatud turvaelement eemaldada… :)
***
Vene astroloogi sõnul rikkus USA kosmoseagentuur NASA täna hommikul komeeti rammides tema horoskoobikoostamise süsteemi ning kaebas agentuuri kohtusse. Kohaliku meedia andmeil nõuab naine 300 miljonit dollarit kahjutasu [PMo]
MUAHAHAHAHA!

Miski pole muutunud. Nii palju on muutnud.
Me klassil sai 10 aastat keskkooli lõpust, laupäe oli kokkutulek. Veider natuke – kümne aasta vanused mälestused ja mõtted uuesti üles kaevata.
Lõpusõrmust oli veider vaadata, ei mäletanudki enam, millise tegin ja et üldse tegin (mul õnnestus enda oma ära kaotada veel enne keska lõppu).
Seekord oli siis palju juttu järglastest – kellel kui palju, kui vanad. Järgmine kord räägime ilmselt juba reumast…
Pühapäev kadus lugemisele – Tillud vabamehed said hoobilt läbi… Päris mõnus :)