Ainuke töö, mis kõhtu täidab, on söömine. Seega alustagem.
Võtate paki (siberi) pelmeene ja panete keeva vette. Ärge unustage soola, võibolla ka mingit muud jama. Kuna teile ei ole kodus hapukoort, asuge kastme kallale. Valate napakesse ketshupit, (maisi)majoneesi, keefiri, segate nendest kokku teile meelepärase värvi ja konsistentsiga kreemja vedeliku, lisades ka maitseaineid. Näkileivaga tundub see möga veel eriti hea…
Selle ajaga, kui kaste on valmis, on ka pelmeenid keenud. Potti kiigates avastate, et see, mis teile vastu vaatab, on jõle – välimuselt meenutab poti sisu marineeritud lambasilmade kollektsiooni keevas vees üles-alla hüppamas. Te otsustate nad üle praadida*. NB! vajalik on kaanega pann – te olete lisanud keedetud pelmeenidele õli ja pritsimise tõttu meenutab pelmeenide ringikeeramine väikese kindluse, mis ennast tõrvapüttidega kaitseb, vallutamist.
Tee on juba valmis. Sa paned Dilberti** mängima ja soovid endale head isu…
* Köögis targu talita, eks. Kui sa enne sinnamaani jõudmist pelmeenid juba keema panid, oled ise kas nälgas või kärsitu või mõlemat…
** viimase… :( Continue reading →
