Robot’a

Lahe lugu tehti – Koizumi käis sõna “robot” kodumaal koos Asimoga, state-of-art inim-Aiboga…

EPL:
“Asimot, eriti selle kõige viimast, nüüd ka T ehhis tutvustatud mudelit, on peetud maailma kõige täiuslikumaks humanoidrobotiks, kes mõistagi oskab kõnelda ka jaapani keeles, niisamuti kui tunda inimesi ära hääle järgi ning isegi treppe mööda kõndida. “

ISEGI :)… jah, ma tean, et see on pladi raske panna robotit treppe ronima, tasakaalu kaotamise tõttu, ent ikkagi on see lause naljakas, kuna see robot on humanoidilaadne ja esimene assotsiatsioon oli, et inimese kohta kõlaks selline lause eriti jaburalt…

“Hirose [selle “tüübi” peainsener] lootvat, et kui ta umbes kümne aasta pärast pensionile jääb, on kodurobotid juba nii odavad, et ta võib endalegi ühe osta näiteks õlle järel käimiseks, kui vaja on.”

Hea, et on olemas ratsionaalselt mõtlevaid inimesi!

Teine asi:
“sitta hinge köhima”, “illegaalselt seksikas” jne…
ma peaaegu armastan seda tütarlast nende zhongleerimist meenutavate vestluste pärast… Ei, ma ei pane siia linki… pole teie asi :) Continue reading →

Leiger

Ahjaa, kas ma ütlesin, et ma käsin Hiiumaal. Lennukiga läksin – päris esimest korda lendasin

Pildid galeriis
PS. Tahkuna rannas, tuletorni juures on suur betoonkork, millest saab Hiiumaa põhja lasta. Ent mina ei ole teile seda öelnud… Continue reading →

Ahjaa…

[Postimees]: “Indiaanlaste loits pühitseb “Vabaduse kella” asukoha”
Arvestades, kuidas läks indiaanlaste vabadusega, on vist ka meie omaga nüüd kellad…

Tuletades meelde eestlaste alkoholilembust, peaks Lible aukellameheks valima sellele kellale.

A sõbranje arvates olen mitmekülgne nagu diskokera. Continue reading →

Haggis…

Teine tööpäev peale puhkust. Surmväsind ja -tüdind. Haige äkki? Plaan rullima minna lendaski juba kuradile, kuna ei viitsi…

Pealkirjast.
Sattusin eila kenasse kohta nimega Shoti Klubi – ilus aed, tore minimalistlik (+kasutu) katus. Elitaarsus – panga reklaam üritas seinalt keeglikuuli pähe veeretada. Elitaarsusele (???) rõhus ka see, et maksta sai ka kaardiga. Vaid krediitkaardiga. No pladi hell, ühe koha pärast ka ei hakka seda võtma endale.

A haggis on üks shoti roog. Lambarupskitest… Continue reading →

Lugu õnnelikust notsust…

Ma räägin teile ühe lookese ühest õnnelikust seast, kui tohib. Oletame, et tema nimi on Rupert*
Ruperti elu uues elukohas, metsas on nii õnnelik ja harmooniline, päevakava lihtne – hommikul ärkad, keerad külge, magad lõunani…
Continue reading →

Õhtusöök vol. 2

Ja ei läinud poolt päevagi, kui söök valma sai. Täitsa maitsev tuli. Nüüd saan ta sujuvalt koos siidriga puusale ladestada…

Head isu mulle. Aitäh. Continue reading →

Õhtusöök…

Läks põnevaks: hakkliha ronis pannile, aedoad (türgi oad?) kalpsasid potti, lillkapsad valmistuvad sama tegema peale dushi alt tulekut ja Propellerheads viskus plaadimasinasse…

Hoidke pöialt… Continue reading →

Valvejoodik…

On meeldiv tõdeda, et mu aastatepikkune raske, kurnav ja põnev töö meie ühise vaenlase, Eesti rahva mürgitaja – alkoholi – vastu sai väärilise nominatsiooni osaliseks (Hõissa, pulmad!) Continue reading →

Läks kord…

… kana üle tee. Tal oli kaks lehma ja ta oskas ka elektripirne vahetada.

Ent see võis olla ka see teine kana, kellel oli teised kaks lehma ja kes keeras paremale… Continue reading →

Veikals

Riik, mis ei armasta eriti märke-viitasid? Vastus: Läti.
Külastasime lõunanaabreid “ninnunännuturismina”, nagu üks sõber väljendus, kuna tumesinine täissitutud peldik Leedus jäi nägemata…

Valka – Valmiera – Cesis – Sigulda – Riia – Jurmala – Jelgava – Rundale – Bauska – Jurmala – Riia – Valmiera – Valka

Märke nad tõepoolest ei armasta – isegi aktiivse kaardilugemisega õnnestus paar korda bambusesse panna. Korra sai eristatud õiget ja vale mahasõitu vaid selle järgi, et valel mahasõidul oli vähem radu, kui õigel… Tänavasilte saab võibolla väiksemaid teha, ent pole kindel.
Continue reading →