Leo Kunnas “Kuidas võita valimisi?“. Reinsikuliku kirjatüki sisu vastab tulemusele, st “Ei tea, a nutta tahaks”. Raha ei ole, Pronkssõdur, keegi ei taha valida, Ansipi valimisega otsustas eesti rahvas välja surra ja poliitikud varastasid šokolaadi ära.
Midagi ilusat – Mark Laita on pildistanud maod sisuliselt eheteks – piltidel oleks justkui prossid, keed ja rinnanõelad
Sattusin nädalavahetusel Paides noorte moeetendusele MoeP.A.R.K (sõbranna õde oli finaalis). Ja täitsa nitševoo oli – ei mingeid “keerame ennast lihtsalt demonstratiivselt kilekotti” etteasteid, korralikult ettevalmistatud kollektsioonid ja puha.
Nukra huumori eest hoolitseti ka – parim modell sai mingi pizzakoha kinkekaardi. See aga, et moeajakiri premeeris võitjaid _poole_ aasta tellimusega on juba piinlik, mitte huumor. A võibolla nad plaanivad pankrotti minna – pool aastat on pikk aeg, mitu numbrit.
Põltsamaa Tõmmu Vintage 2002.
See mõte, mis mul oli, mis ma tahtsin siia kirja panna, jooksis karjudes vasakule ära, olles silmadelt saanud signaali, et elu24 nimetas Albersit ja Tomsonit arvamusliidriteks. Päästetiimilt laekunud viimase info kohaselt viisid mõtte jäljed Türisalu suunas ja karta tuleb halvimat…
Administratsioon vabandab, piletiraha makstakse tagasi.
Käisime eile Cut Copy kontserdil – väga mõnus sündi-powershoegaze-diskopopp oli. Tuli välja, et ma paari laulu tegelikult ikka teadsin ka (I blame meistr). Ja ega mede Kosmofonil ka häda polnud (kui nüüd see kohatine flegmaatilisus välja jätta). Nii et ise teate, kui kuulama ei tulnud. Või noh – tegelikult ei tea – te ju ei tulnud…
Satusin eelmisel nädalal mõneks päevaks Amsterdami. Kui ütleksin, et peale punaste laternate tänava muud praktiliselt ei näinudki, oleks see liialt kahemõtteline, ent mitte väga kaugel tõest – komandeering oli üsna tihedaks aetud.
Kevad on seal kohe-kohe käes, krookused olid juba ninad välja pistnud…
TLL turva osas – tõsi – ongi lollimaks mindud – lasti Flexaret välja võtta ja uuesti läbi masina lasta, peale seda, kui rõntgen ta kotist avastas. Tõepoolest, ohtlikumat asja pole olemas: ta ju sisaldab umbes 10 hammasratast ja vedru, plekkseinu ja kaks-kolm tükki klaasi. Null elektroonikat.
Sattusin üle mitme-setme hea aja jälle blog.tr.ee lehele ja edeva inimesena uurisin, kas ma olen veel top100’s alles. Ei olnud. Napilt enne aknast alla viskumist aga avastasin, et minu postitused sinna vist enam ei jõuagi, kuigi blogi RSS seal listitud on. Kus ta teab, et ma teda vaatamas ei ole käinud? Ja kas ma viitsin asja ajada, et ta seal taas tööle hakkaks?
Põhjaka – check – viis pluss
sushi – check – neli (riisi jahutamine tahab sissetöötamist)
uued õlled – check – kolm. Dublin oli suht jama (lubatud vaht puudus. oleks pidanud loksutama või?), Pilsil maitset isegi oli, a midagi jäi nagu puudu (esteetikast muhulgas – purk näeb välja nagu Aldarise odavbränd)
valimised – check – N/A. “Minu mees” sai ju parlamenti, ent ilmselt jääb opositsiooni.
Vana Tallinn granaatõunamahlaga – check – neli miinus. Nagu herr Kase mainis, kõlab see kui midagi Harry Egipti varasalvest, ent shotina oli joodav. Pikka jooki tõesti ei teeks.