Tühja aju maks
Iga kord, kui ma “tühja andmekandja maksust” kuulen, tekib mul tahtmine politseis ennast vägistajana üles anda – riist on mul ju olemas.
Eesti esitajate liidu tegevdirektori Urmas Amburi sõnul tuleb tegelikkusele näkku vaadata ja mõista: analoogseadmete aeg on läbi. (EPL)
Tõsi ta on ja seoses sellega võiks herr Ambur tegelikkusele näkku vaadata ja mõista, et ka praeguse ärimudeli aeg on samuti läbi ning selmet, et halbu ideid idiootsusteni arendada, tuleks midagi uut välja mõelda. Kuidas oleks näiteks iTunes’i, Rdio jt LEGAALSELT sisu pakkuvate kanalite siiaaitamisega, nende promomisega, meie artistide sinna aitamisega?
Samas – võibolla nad ei tahagi, sest olgem ausad – mudel, kus IGALE mingi klassi seadmele või kandjale liidetakse olenemata tegelikust kasutusalast mingi maks, on ju ülihea – sa ei pea sittagi tegema, “füür” muudkui tiksub. Sa ei pea _mitte_ _midagi_ _müüma_. Mitte midagi. Ainult ennast, et just sinuga diil tehtaks. Korjatu jagamise keerukaim osa on see, kuidas admin.kuludeks kirjutada võimalikult palju.
Teisest küljest räägib minus kadedus – äkki peaks endale ka mingi sellise teenistuse püsti panema. Miks mitte maksustada kogu Eestis müüdav vill ja lõng? Suur osa mustritest on autorikaitseobjektid ja ma TEAN, et neid piratakse omajagu. Ah, et sa kood Valjala vana-vanaema ammust mustrit? Keda kotib, rahvalaulude salvestamise puhul saab herr Ambur oma papi ju kätte.
PS. Kuigi tavaliselt epl’i kommentaarium on naljanumber, siis seekord tasub lugeda.