All posts by sepp

0
ORWO UT-21
1

Upupup…

“Nagu üks tilk vett ja üks tilk limpsi” – sama kaader, skannitud erinevatel masinatel erinevate inimeste poolt.

Muide, mul on üks Mamiya-Sekor C obje üle: 127mm 1:3.8. Üsna päevinäinud teine aga viimati tegi pilti küll. Sobib ta ntx Mamiya RB67 ette.
Siis on veel üle üks Kodaki filmiseebikas, Star 435 – selle annaks niisama ära.

Nii, nüüd ma lähen otsima, kuhu on kadunud see uus arhiiviketas, mille ma alles äsja ostsin, ja mis alles 15min. tagasi Exploreris veel näha oli…

0
Põrnik.

2046.

Oijah, klistiiripump pole mänguasi – paarken’d korda pumpad ja käsi hakkab vaikselt surema.
OK, filmide-piltide ja eriti sensori “tolmutustamiseks” ei pruugi päris tavaline klistiirikas sobida – puhastamata pumbad võivad miskit soga välja ajada alguses. Lihtsalt infoks ja käsi ikkagi vaikselt sureb, ent selle eest pole polaroidiskännidel väga vigagi :)

0

Aargh.

Istun lennujaamas ja vananen vaikselt. Nagu see vanamees pildil. Lisaks on siin vist lausa vaeva nähtud, et kusagile mõnda seinakontakti ripakile ei jääks.
Sii ju leiter.

0

2044.

Londoni metroos kasutatav “Way out” on kuidagi sõbralikum, kui “Exit”

Erinevus mitte ainult ei rikasta, vaid ka vaesustab (on sellises vormis selline sõna olemas või?) – kõiki neid hiina, korea, mehhiko, tai, argentiina, jne söögikohti tahaks väisata ju. Ja kõik need inglise-šoti-iiri õlled-siidrid ära juua.

… ja ka väsitab – nii silma kui kõrva. Maalaps, noh.

0
Reaalsuskontrollpunkt

Vesišokirelv

Hotellis on dušš üles ehitatud järgmise spetsifikatsiooni järgi:
– dušinurgas peab olema ainult 1 pihusti
– pihusti peab olema suur ja statsionaarne (lakke kinnitatud)
– pihusti tööraadius peab katma terve nurga ulatuse
– kasutaja ei tohi ulatada segistit avada ilma duši alla sattumata
– veevärk ei tohi garanteerida stabiilset temperatuuri
JA
– soe ja külm vesi tuleb segistisse ühendada vastupidiselt tingmärkidel kujutatule

Samas, kui me nimetame duši ümber vesišokiks, teeb ta oma tööd väga hästi…

0
Motiveeriv ja kaunis kodumaareis, Isamaa Talentide Päästekomitee salarelv

Kuiva statistikat

Siinse aja järgi magatud AM-tunde: 2
Ära aetud habemeid: 1
Streikivaid lennujaamu teel: 1
Unetunde lennukites: N/A
Maailma esimese “tjuubiga” tutvumisi (alles nüüd): 1
Söömata unustatud lõunaid: 1
Pooleli filmiga avatud kaameraid: 1
Ümber aetud õlleklaase: 1

Hakkasin tänasel Londoni-lennul (olen neljapäevani siin) mõtlema, et kuigi on olnud üsna tõhus reisiaasta, kilomeetreid summeerides maakerale tiiru peale aastaga ikkagi ei saaks. Mõni teine aasta proovime uuesti :P

0
Õdus õdak (ORWO UT21).

Mani-mani-mani-mast-bi-fani-in-ze-žurnalists-vöörld

Hommikul sattus kätte PM ja ma ei mäletagi, millal ma viimati nii veidrat “analüüsi” lugesin: Ministeeriumite palgakärped on paljuski vaid näilised.

Lühidalt väike sissejuhatus kärpimisse-nirkimisse: eesmärgiks on kokkuhoid ja hakkama saamine. Kui reaalsed väljamaksed vähenevad (ja töö kvaliteet oluliselt ei lange*) ongi eesmärk saavutatud. See, kas selleks vähendatakse palka, töötajate arvu, boonuseid – või kõike korraga – see on juba delo tehniki.

See oli makromajanduslik ülevaade, nüüd mikromajanduslik aspekt: kui lisatasusid, boonuseid jms on vähendatud, ent põhipalka mitte, on selle õnnetu ametniku töötasu ikkagi langenud. Tavaametnik ei ole kuidagi süüdi selles, kuidas Avaliku teenistuse seaduse alusel tema töötasu kokku keevitatakse.

Mis toob viimase, selle “kirsi” juurde – sõna võtavad ka endised rahandusministrid: Ivari “riigiasutustes tehakse palkadega hookus-pookust” Padar, Taavi “ametnike palgasüsteemist oleks ammu aeg loobuda” Veskimägi ja Aivar “lisatasud muudavad avaliku sektori palgad segaseks” Sõerd.

Rahandusministri koht on valdavalt (alati?) valitseva koalitsiooni käes, ent uus ATS on juba aastaid vastu võtmata…

* Äkki uurite a) mis on seoses personali vähendamisega tegemata jäänud ja b) kui palju on oma inimeste palgal hoidmise asemel hakatud teenust sisse ostma ning mis see maksab.