1965.
OK, Durban, we have a problem…
Kahte pilt õli kohta tahtsin näidata: suurimad õnnetused ja BP iroonianurgake.
OK, Durban, we have a problem…
Kahte pilt õli kohta tahtsin näidata: suurimad õnnetused ja BP iroonianurgake.
Kuigi Itaalia ja Saksamaa mängupilt on läinud oluliselt paremaks kui mõned MMid tagasi, ei suuda ma endiselt neile eriti pöialt hoida. Liiga palju on nad kas masinliku igava mängu või näitekooli või joppamistega püünele pääsenud. Tahaks, et mingitel nö. autsaideritel hästi läheb. Taani kunagine võit EMil oli selles osas superlaks.
Miks mitte näiteks Uruguai?
Võtsin Calvini ja Hobbesi uuesti ette…
Lühilinke:
Scanning for sprockets tuletab meelde, et kapis on üks Blackbird, Fly. Suvi tuleb.
Le sens propre – tore prantslaslik hobuse unenägu
Hallõgija – hull linnufilm.
Huvitaval kombel on kõik lingid Vimeost, mitte Juutuubist. Trend?
Mingi hetk märkasin, et mõningad twitteriloedis olevad intellektuaalid soovitavad lugeda Siim Nurkliku lugu Ekspressist. Algus oli tavapärane kuni…
…ja on täiesti võimatu eitada, et aset leidnud majanduslangus on Eesti riigi viimase kümnendi poliitiliste valikute ja majandusliku ideoloogia otsene tagajärg.
A kui ma julgen eitada seda, hoolimata väidetavast võimatusest (esiteks, mulle lihtsalt ei meeldi absoluutsed väited reaalteadusest väljaspool – need on kuidagi… kirjanduslikud) ja julgen ka soovitada vastukaaluks lugeda nt Joakim Heleniuse intekat? Mis sellest, et erinevalt EE loost on sel artiklil ainult 1 kommentaar*, mille puhul ma ei saanudki aru, kas inimene on anti-irooniline või poolearuline.
Ei noh, ega Nurkliku lugu halb ole – tõstatab küsimusi küll. Raha on lämmatanud kultuuri. Inimesed rõhuvad tarbimisele (miks seda valitsuse süüks pannakse, ma ei saa täpselt aru). A vastuseid on na vähevõitu. Näiteks, kui palju peaks kultuurile eraldama riigikassast, et rahul oldaks? Kas seda osa võiks suurendada meditsiini- või peaks seda tegema kaitse-eelarvest? Kuidas peaks poliiteliit kultuuri promoma? Miks me nad sinna valime, kui nad seda ei tee? Kas ärikatelt peaks raha ära võtma ja jagama selle kirjanikele? Kas mina võiks jagada? Kas sammas on kultuuriobjekt, poliitobjekt või majandussubjekt. Kas etendusele pileti ostjat võib nimetada tarbijaks, või on see liigselt tarbimiskeskne? Kuidas peaks kvalifikatsioonitu, töötuks jäänud ehitaja end toitma Viru Säruga. Mitu raamatut peaks Nurklik välismaal müüma, et hoida Eesti väliskaubandusbilanss positiivne? Ja palju nende puude mahavõtmisega siin inimesi tööd saaks (me ju ei telliks raamatuid Hiinast, sest sealt saab odavamalt, eks) jne, jne…
Hea küll, enamus neist küsimustest on samuti retoorilised. Või demagoogilised.
A mis siis, kui noorkirjaniku lugu on üllitatud pigem tarbimise suurendamiseks – et tema esikromaani ostetaks? :)
Saatis pank mulle meili, et mu deebetkaart aegub. No ja siis saatis mulle kirja ka, et kreditka aegub ka. Nii olnudki. Teller ka imestanud, et näe, korraga aeguvad.
Kreditkavahetuse plussid-miinused:
– AMEXit ei pakutudki, anti Mastercard. Ma juba valmistusin irooniaga, vajadusel sarkasmiga lööma neid.
– “PIN kood jääb samaks”. Ahah. Kui keegi teab, öeldagu mulle ka, palun. Või noh, tegelt pole vajagi…
No te kuulake seda – naised tahavad, et me ühendaks ca kuus aastat puhata saanud teleka ja pidevalt vatti saanud interneti vahele selle digiboksiasjanduse, mis meil kuskil kapis vedeleb. Jalka MM hakkavat.
Ei teagi nüüd, kas teha nimekiri kõikidest nendest kuumadest staaridest, kes vigastuste tõttu eemale jäävad… või anda järele ja tuua digiboksile poest paar-kuus kasti õlut?
Digi ülesandel tutvusin eelmine nädal kiirkorras robotiehitajatega. Rõõmuga tõdesin, et kambas on ka arvestatav kogus naesterahvaid – ja rõõm ei ole siin selline kiimas meesšovinisti rõõm, vaid üsna vastupidi – ühe sõpruskonnas toiminud väikese vaidluse kinnituseks on hea meel tõdeda, et mingid eelkinnistatud meesterollid ja naisterollid on paras jura.
Ja selle ilusa naesterahva ehitet’ robot ei olnud roosa ka teps mitte… :)
Teistes uudistes: EE taob jätkuvalt üksi rauda, mille nad SLõhtulehest üles kaevasid, tekitavad seda, noh, avalikku huvi, noh. Tasulist. A ma ei viitsi ärrituda – saabusin just ämma2 sünnipäevalt ja kõht on head-paremat täis, see veel omakorda magusa Valge Kure ja Võhu juubeliveiniga üle valatud…
Kui numbrite peale ei mõtle, siis ei ole hirmus :)
Homme räägime Tõnust.
(whew)
Kaks viimast kaadrit, enne Solarise Fotoluksi sisse astumist – film oli vaja ju täis saada. Teise pildi puhul hilinesin 4 sekundit.
Vahelduseks natuke progeda on päris tore (või noh, mis progeda – koodinäiteid kokku virutada ja neid endale vajalikult tööle kohendada). Harjutab tiba loogilist mõtlemist ja süvenemist. Nüüd peaks ennast jälle pikemaid traktaate kirjutama sundima – viimasetel aastatel on sellega natuke probleeme: pea on igasugu mõtteid täis, isegi kastid suudan joonistada, ent nii alus- kui lõppdokumentatsiooniks on see kõik visa vormuma…
Fotomulaga lõpetame: kaamerasse läks ’91 a. aegunug ORWO slaid – kes mäletab, see mäletab. Proovib kuni paar stoppi üle säritades sinna mingi kujutise peale saada. Järgmine etapp oleks sellest (ja teiselt leitud, ilmselt täis pildistatud rullilt) kujutise kättesaamine – orig. slaidi enam ei saa (protsess on ajahõlma vajunud), ent mingi värvikujutise võiks isegi saada…