Lapsepõlv, taas-külastatud, 1. osa

Ühe saidi tegemisel (sellest siis, kui see valma) sattusin Maa-ameti aerofotodele (värvilise ortofoto leidsin looduskaitse kaardirakenduse alt). Otsisin siis kodukandi üles.. ja nii palju tuli meelde… Lisaks sellele siis omakorda veel nostalgia, melanhoolia jms.

Pildil oleval alal veetsin ma enamuse ajast kuni sain umbes 12-14 ja kolisin mõne minuti jagu idapoole

1 – Siin ma siis elasin, teisel korrusel, esimeses trepikojas (loomulikult arvasime me, et meie trepikoda oli esimene, mitte teine. Teine trepikoda oli loomulikult teine, mitte esimene, eks :) ). Moonika ja Margus elasid ka. Vanaema elas (elab) teises trepikojas. Sergo ja Selime ka, ent neid me väga kampa ei võtnud…
Maja all olid keldrid ka, mis oma kartulilõhna, hämaruse ja ämblikega (keda ma lapsepõlves metsikult kartsin) oli üsna õõvastav koht…

2 – Siin elas vanavanaema ja onu Ants. Onu Ants oli vanaema vend ja natuke vigane, vanavanaema tegi aga superpannkooke. Selliseid pakse ja väikeseid. Ükskord, kui vanavanaema mind hoidis, lipsasin välja ja panin vanavanaema luku taha. Noh, sellest tuli muidugi pahandus.

3 – Seal elas Surnumurdja. Surnumurdja oli hästi punase suuga vana naine, kes sõitis jalgrattaga me kuuri tagant läbi. Ükskord kaevasime tee peale augu, et vaadata, äkki kukuvad proteesid välja. Tegelikult tegi ta mulle ükskord hästi head mustikasuppi aga teistele ma sellest ei tahtud rääkida.
Kui Surnumurdja oli ära surnud, ehitasime tema aida lakka onni. Seal ma õppisin suitsetama. Surnumurdja hoovi peal oli selline künka moodi kelder, mis oligi ainuke koht, kus sai kelgutada. Ühesõnaga – väga tähtis koht!

4- Sinna ehitas isa garaaži. See oli põnev.

5 – Paha koht – seal ma lõhkusin ära oma Wartburgi mänguauto. See oli kõige lahendam mänguauto – puldiga, POLIZEI värvides, lasi signaali JA NÄITAS VALGUST ESITULEDEST! Ära lõhkusin ta a) et teada saada, mis seal sees on kõik ja b) mulle tundub, et naabripoiss õhutas takka kadedusest (tal oli palju rohkem vingeid asju, aga ikka polnud rahul)

6 – Seal oli imelik koht kui seal võsa kasvas. Võsas oli vesi väetisest värviline ka. Hiljem, kui võsa maha võeti ja me olime juba suuremaks saanud mitu aastat, oli muidugi suva see koht.

7 – Väetisehoidla ees (varem oli olnud viljakuivati) oli lihtsalt mõnus kaarutada, kuna see oli lähim suurim asfaldiplats. Ükskord, kui ma olin kahemehesaega endale kätte lõiganud natuke, tegin seal kogemata käed väetisega kokku. Ilgelt valus oli. Armid on ka siiani järgi.

8 – Väetisekuuri teised uksed, hästi kaldu väike plats. Seal me mängisime seda teada mängu – “kes saab jalgrattaga kõige lähemal okastraadile pidama”. Jäime enamvähem terveks.

9 – See tee viis naabermaja ja pumbajaama juurde (mida isa pidevalt parandas). Seal majas olid poisid liiga suured, ent nendega mängida oleks saanud. Üks suur pruut elas ka seal. Ja seal maja lähedal oli ühel mehel vana kombain metsa ääres. A seda me läksime vaatama läbi metsa, sest me arvasime, et me ei tohi seda vaatama minna.
Sealkandis oli ka sepapada, kus hobuseid olla rautatud, ent seda ma ise ei mäleta…

10 – Sealtkaudu läks kooli (4-5km). Aga eriti tähtis objekt oli seal asuv piimapukk, millel sai niisama istuda ja millelt sai alla hüpata. Samuti tegime me seal oma katsetusi, et avastada Kõige Rohkem Haisvam Aine. Katsetused toimusid ammoniaagi jms pläga baasil, mis me olime leidnud

11 – Seal oli kolhoosi elektrikul, Valteril, oma ruum. Meie jaoks oli see muidugi üdini põnev – igasugused elektrivärgid. Valteril oli kastiga motoroller ka.
Seal me proovisime oma karbiidipomme ka.

12 – Veel üks kolhoosi varuosade ladu aga sinna meid üldse ei lastud, mis tegi ta veel põnevamaks loomulikult. Me suutsime ikka uskumatuid asju kokku mõelda, mida ma saaks seal asuvatest (meie arvates) asjadest ehitada.

13 – Peaaegu suur mets. Seal oli palju kuivanud puid, seetõttu oli seal lahe laamendada. Tõmbasid maa seest mingi kuivanud puu juurtega välja ja siis sai sellest nuia. Või võtta kuivanud puu ja taguda sellega vastu teist puud nii et jupid hakkasid lendama selle kuivanud puu otsast!
Solgiauk oli ka seal metsa ääres…

14 – OOOJAAA! Seal oli kolhoosi vanarauahoidla ja muidu prügimägi. Samuti oli seal väike veevõtutiik, kus oli palju konni ja kus sai talvel jää peal kõndida. (Tegelikult on see väike mülgas, väiksest peast meenutas järve :D )
Veel oli seal pumbajaam-pesumaja, kus olid isegi sellised kõrgema surve otsikud. Seal pesti kombaine ka.

15 – See tee viis Uudismaale. Uudismaa oli väga suur lage… uudismaa. See tundus väga kaugel kodust juba ja seal võis olla palju metsloomi.

16 – Sealaut. Ema töötas seal ja teised naised. Seal sai a) sigadele toodud saepurust igasuguseid põnevaid lauaklotse ja b) kui sigadele toodi keedukartuleid või herneid, siis neid sai ka pintsli pista :). Teises lauda osa olid kuldid – need olid hirmsad, üks murdis vanaemal jalaluu vist…

17 – Seal käisid vahest Anneli ja Merle. Ja nendel käisid külas Paul ja tema õde, kelle nime ma olen unustanud. Nemad olid Linnast (Rakverest) ja ma olin vist liiga tatt nende jaoks, kuigi Pauliga oli päris lõbus.
Neilt ma sain ka oma kuldhamstrid, tänu kellele ema lõpuks närilistega ära harjus….

18 – Kolhoosi õu – palju masinaid. Isegi Kirovetš K-150’ed ja kombainid. Väga põnev loomulikult.

19 – Sealtkaudu sai kärutada teiste lautade juurde. Seal oli mingi kuur. Kummaline on see, et seda kohta näen ma mõnikord unes

20 – Suur kompleks loomalautu tuli sealt veel. Tohutult tegemist – jälle herned ja kartulid, siis oli seal veel silohoidlad ja kaalumaja ja siis hutsuulid ehitasid sinna suure küüni. Hutsuulid olid esimene pikem kontakt täiesti võõra rahvusega…

21 – Seal oli meil maalapp. Seal me kasvatasime ka peeti, siis kui kõik seda tegid. Kõplamine imes sajaga. Aga raha eest sain ma hiljem laheda suusakostüümi (Tšehhi oma vist)… Olger sai ka midagi, a mis, ei mäleta.

22 – Sealt metsaäärt pidi läks kunagi ammu-ammu tee. A sealtkaudu me eriti ei kolanud – tundus kummaline koht. Midagi oli seal vist seotud II MS’ga (kas kedagi olla maha lastud või olid lahingud või… ei mäleta). Ilmselt mõtlesime ise välja midagi

23 – Muidugi puukuurid, kuidas ma oleks unustanud :) Sealt sai matsu mängides alla hüpata. Samuti sai seal ratast putitada. Margus proovis ükskord ehitada ratta ümber nii, et lenksuosa oli tagapool. Juhtida oli praktiliselt siiski võimatu :P

24 – Sinna uppus kabiiniääreni üks metsaveotraktor. Väga põmev. Paar aastat oli seal, enne kui kätte saadi. Kättesaamise käigus solgiti vanaemal osa karjamaad ära

25 – Suur mets kodumaja ja Uudismaa vahel. Teatud vanuses oli päris matk sealt läbi minna. Püüdsime sinna ka onni ehitada, ent jäi natuke kaugele. Suurtel poistel oli seal korralik onn ehitatud vist.

26 – Väetisekuuri lakas oli ka suurtel poistel mingi pelgupaik. Seal nad vist suitsetasid ja ma arvan, et isegi jõid ja musitasid. Seintele oli kirjutatud roppusi. Üles ronida oli raske…

27 – Maja ees oli kolm kaske, ille vahele oli hea lumekindlust ehitada. Kindluse lammutamiseks konstureerisime katapulte ja lumekahurit (ei töödan’d eriti)

28 – Seal oli lepavõsa, selle metsa ääres, kus me ka vahest hulkuma läksime. Võsas lasime latvadega puu otsast alla. Nagu mainitud, oli see lepavõsa ja seega läksid ladvad tihti langemise pealt katki…

29 – Veel üks soine võsa, ent seal me ei käinud üldse millegipärast

30 – Teetruup, mis oli eriti tähtis objekt kevadeti – truubist on palju lahedam laevukesi läbi ujutada (Puhhi laevamäng käis ka silla alt läbi, nii on põnevam). Teetruubi juurde tuli vesi kolhoosi pumbajaama juurest (14). Pumbajaama juures me ehitasime ükskord terve truubi kinni, ja spetskraan oli sellel tammil, kuskohast sai siis vett jaopärast läbi lasta. Pärast saime sõimata, kuna truubi kinnipanekuga uputasime natuke ümberkaudset metsa…

Üks tähtis objekt ei mahtunud pildile – pood ja poe juures asuv saun, kus me isaga käisime. Saunas oli alati ka Pajula-papi, kes alati rääkis oma isast. Pajula-papi oli hirmus vana.

See meenutamine teeb kuidagi õudsalt kurvaks. Seal on palju hetki, aega ja ka inimesi, mida/keda sa kunagi enam tagasi ei saa…