Kui ideid ei ole, mõnita klassikuid
Kui Arno isaga koolimajja jõudis oli ta juba enam-vähem kaine. Murelik papa tõmbas ta siiski koormarihmaga igaks juhuks pinki kinni, et pärast jälle mingit jama* ei oleks. Poeg mõmises midagi, mis kõlas nagu “umbluu-umbluu” ja ajas natuke verist vahtu. Noh, nii mokaotsast…
…
“Kui… Lembitu… nägi… et… ordu… ordurüütlite… vägi oli… eestlaste… maleva… ümber… piiranud…”, kostis tahvli eest Tõnissoni veerimine…
“Köi Lömbötö nögö…” osatas Arno. “No on kretiin, raisk. Tulevane “maa sool”. Oma nime oskab kirjutada. Sedagi vigadega. Põllumees, põline turakas. Ja meie, intellektuaalid, peame sellistel raha kerjama.” Arno sülitas ja siis röökis üle klassi: “Löftötö söjölösö, Tönössön! Muaahahahaaaaa!”
…
“Nohkar!” Arno irvitas õõvastavalt. “Nohkar-nohkar-nohkar! Nohhhh-karrrr! Tõmba, tead… Tõmba lutsu! Muaahahahaa!”.
Lesta istus kramplikult paigal. Kui sa oled väike, pead sa olema õppimisvõimeline.
“No on tropp, vabsee ei reageeri. Ehe eestlane, raisk. Tuim loom,” jätkus tiraad tema selja taga. “Ütle oma isale, et ta on natuke liiga kaua suitsusaunas istunud. Ja ema. Ja vanaema. Ja ilmselt ka mõisnikud, kes tegelikult te suguvõsa valmis on trein’d.”.
Lesta tõmbas pea veel rohkem õlgade vahele ja hakkas vaikselt nätsu juustest välja kakkuma…
…
“Jou, Veider! Suitsu on?”
“Imelik. Imelik on mu nimi”
“Whatever… Veider nimi enivei… Kuule, lase üks lugu, ma läen Tootsi Katiga… eee… tantsima”
…
Köster ohkas. Ta ju teadis, kes on koguduse suurim annetaja. Aga kui boss ütles, et keera teine põsk, siis nii ta otsustas ka teha. Kuigi iga pühapäev, no iga Jumala pühapäev oli sama vanker kiriku ees invakohale pargitud. “Issanda päike läheb polaarpäevalgi enne looja, kui ma ta paturegistri saan hingelt ära rääkida.”
Ainuke, mis köstrile rõõmu tegi, oli teadmine, et käärkambris ootab teda üks nukk ja palju nõelu…
…
Kevadeni oli veel väga palju aega…
___
* “Teele, lähme läbi surnuaia. Seal on nii rahulik. Kedagi ei ole. Vaikne. Keegi ei kuule. Vaikne ja rahulik…”.
Arno isal oli pärast tükk aega seletamist teemal “Üllatusseks* üldiselt ja kire rahuldamine ebaloomulikul viisil”
** kutsutud ka vägistamiseks…
___
Üks hoopis teine asi. No ja mida mina röökisin… Ei ole see eriti praktiline valik
mida sina, sepp, seal tegid, juhtisid etendust? et sind ka jagub kõikjale
see on umbes nagu juba too jutt siin
need ju vanad Schlussi loomalood :) “Tegija, raisk,” ütleks Jänes…
http://schluss.cafe.ee/vanemad/
Suures majas sellist silti õnneks ei ole. Vahel on päris huvitav inspitsiendi kõrval istuda ja lavatagust askeldamist jälgida.