Sepp. Viljar Sepp. Viljar Sepa blog. Mitte Evelyn Sepa blogi

Kirjutasin nädal aega mõningates teiste blogides ja siia ei jõudnud…

– –
“Lubadused! Kas sa annad uusaastalubadusi, emahäbistaja!?!”, röökis punases kuues neeger, ähvardades samal ajal ladvatähe äärega mul kõri läbi lõigata. “Ei anna! Luban!” krooksatasin. “Kas see oli LUBADUS!?!” kõlas järgmine lause pigem retoorilisena. Pimestavast valusähvatusest hetkeks toibununa nägin, et mu käsi oli piparkoogimehikesega käetoe külge kinni löödud.

[Aeg-luubis kaader sellest, kuidas valge glasuurnööp punaseks imbub, alt-üles]

Seni vaikselt nurgas suitsetanud Jõuluvana Abiline jalutas veidi keigarlikult üle toa laua juurde, kustutas suitsu vastu kuuseehete kompositsiooni laual.

[lähivaade moonutatud ja järjest suuremaks muutuvale sigaretiotsa peegeldusele hõbedasel kuulil, kuni see tohutu tulekera paari vilunud liigutusega tuhaks muudetakse]

Kustutas sigareti, lükkas vitsakimbu selja taha ning haaras pesapallikurika. “Lapsepõlv sai just läbi,” muigas ta, “ja mitte ainult” ning tõstis nuia…

Pimedus…

[Peegelduskaader uuesti hõbedaselt nääriehtelt, läbi tuha on näha praktiliselt kogu tuba ja tegevus. Hetkeks puutub kurikas ka vastu lauda, paisates kompositsiooni maha, ent kuul, mida peeglina oleme kasutanud, jääb terveks. Materdamine kestab veel mõni aeg, värske verivorstimaterjal voolab räpasele põrandale – milline raiskamine.
Viimaks viskab Jõuluvana Abiline kurika maha ja mõlemad mehed lahkuvad. Peegelduses on näha, kuidas raudotsaga vilt muutub kuulil järjest suuremaks ja suuremaks ja suuremaks…
KRÕKS…]