A keiser, va lollpea, pidavat sularasva jooma
Ma tean, et peale teatud sündmusi on suht valuline söömisest rääkida, a ma ikka. Läksin poodi, tõin endale värsket kartulit, keetsin paraja soolaga ära ja pistsin koos “mundriga” nahka. Hapukoorega. 9 tükki. Sa pagan, kui hea. Kõrvalosas olid kurgi-jääsalati salat ning heeringas sibula ja hapukoorega. Ja ma ei kavatsegi lubada, et “ma enam nii ei tee!”…
Oooh, ma veel ei olegi see suvi veel jõudnud värsket kartulit süüa, noh nii nagu see käib, et koore ja soolaga. Kutsu mind teinekord, eks? [A selle eest olen ma raudselt sel aastal sust rohkem telgis maganud]
Ajee! Ma ka ükspäev sain sellist hääd asja maitsta… Must leib ja värske kartul… nendeta oleks raske elada.
no problem :)
telgis, jah, pole see aasta veel maganudki