Haned-luiged

Sattusin reedel Türi kirikus kammerkoore kuulama. Üks laul tekitas äkitse peas kujutluspildi (kuulasin silmad kinni, kuna koor asus orelirõdul, selja taga), kuidas lendan üle sügiseselt kuldse päikesevalgusega maalitud kolletavate kasevälude. Madalalt, koos kaaslastega, õhk sahisemas tiibade all. Õhk oli veel värskelt niiske ja metsane, äsja oli natuke sadanud.

Ülev, ilus ja kuidagi nukker. Vot nii.