Vaesus agulis ehk elevant puu otsas

Lapsele on tekkinud kujutlusvõime. Koos kujutlusvõimega tekkis talle ka kaks imaginaarset koera, must puudel Struudel ja valge puudel Nuudel. Okei, nimed panin mina ja neid ei tunnustata. Veel.

Rääkida tahtsin aga sellest, et me oleme vaesed. Nii vaesed, et kui musta puudlit, Struudlit, sümboliseerib kaelarihmana kasutatav pagasi kinnituskumm, siis valgel puudlil, Nuudlil, on isegi kaelarihm imaginaarne. Seetõttu ei olevat valge puudel, Nuudel, ka eriti tihti kodus.

Päris tühja koha pealt need puudlid muidugi ei tekkinud (erinevalt elevantidest puu otsas.. kuigi, kes teab, mis ma lapsele kokku olen ajanud) – tegime jõululaupäeval õhtuses kesklinnas tiiru, et tulesid ja kuuske vaadata ning kohtasime Raekoja platsil ka üht daami koerakestega – kahe suure puudliga, musta ja valgega. Ja nüüd need siis mälusopist isiklikku omandisse kerkisidki.

Hea, et niigi läits, et puudlid: Raekoja platsil nägime ka kahte hobust – kuhu me need oleks pannud!?!

Tegelikult ei tahaks lastest pikalt ja pidevalt kirjutama hakata, ent ma lihtsalt ei suutnud vastu panna võimalusele kirjutada “must puudel Struudel ja valge puudel Nuudel”.

Must puudel Struudel ja valge puudel Nuudel.

Ütle kõvasti: must puudel Struudel ja valge puudel Nuudel.
Mmmm…