Aega võttis aga… aega võttis!
Täna plahvatas Maailma Kõige Aeglasem Pomm: Andmekaitse inspektsioon protestis isikukoodi avalikustamise.
Tähendab, okei – teeme hetkeks näo, et isikukoodi varjamine on oluline, oletame, et ta on midagi enamat, kui inimese registreerimisnumber ja naiste vanuse avaldaja… Ja ikkagi – lillekesed!, kus kuradi kohas te olite viimased ca 4 aastat (loe: neli aastat (ei, loe: NELI AASTAT!)).
Ja asja eriti kurblooline pool – protestiga tuldi välja koheselt, kui EE tsekkas ldap://ldap.sk.ee* abil välja, et pea pooltel riigikogulastel ei ole ID-kaarti (omamine teatavasti kohustuslik). Ma kujutan ette, kuidas vaene rahvasaadik artiklit lugedes kahvatus ja ta närviliselt oma telefoni rabas, et Helistada, Kuhu Vaja! Niimoodi käib meil siis vist erinevate ametite juhtimine…
Tagasi teise poole juurde – varjamise olulisus – selmet et see kuradi number, mida me nii kui nii anname kümnetele ametitele/asutustele aastas, delikaatsete isikuandmete hulgast välja võtta, viskutakse NÜÜD järsku ambrasuurile. Phahhhh….
Vigade kordamine ei ole progress, seltsimehed!
* – kasutage terviseks ja et oleks õigel päeval kingitused, suudlused, sünnipäevaseks, õlled jne olla! :D
No aga sama moodi on suur ‘diskrimineerimine’ see, kui (üli)õpilaste kontrolltööhinded pannakse nimeliselt stendile välja. Et see pidi kole-jäle-hirmus paha olema, sest mõtle, kõik ju näevad, et kes tegi ära ja kes mitte. Et tuleb matrikli v. õpilaspileti numbrit kasutada (mis minumeelest on tunduvalt delikaatsem info, kui nimi – ma ütlen oma nime päevas sadadele inimestele, aga matrikli numbrit teame vaid mina ja teaduskonna sekretär)
irw@isikukoodi avalikustamine. see pole kunagi salajane olnudki. too nn avalik info, kus sa saad vaadata, kellele on ID_kaart välja antud ja mis on tema isikukood, on küll küsitava eesmärgiga.
mind databaasis pole :P