Ebatäpne infomüra*
Aeg-ajalt lahvatab siin–seal kergpaanika, kui jäetud kommentaarid ei olegi stiilis “jah! just! õige otsus! (pluss kestvad ovatsioonid)”. Ja siis järsku ei sobi enam see, et kommenteerija jääb anonüümseks, tekib trots stiilis “minu blogi, minu reeglid!”, närvilisus, võibolla isegi punetised, alkoholism jms.
Kuulge, loomulikult võite te oma blogisse kirjutada asju täpselt nii nagu tahate. Kütke, kullesed! :). Aga ärge halisege – teie arvamus ei peagi kõigile meeldima. Ja kui te alavääristate kellegi arvamuskommentaari lihtsalt sellepärast, et te isikut ei tunne, jätab see teist kohtlase mulje :)
Üleüldse muretsege vähem, kustutage kommentaaridest spämm, fleim ja trollimine julmalt ära ning pidage seda ka veel meeles… ;)
* Heiki Suurkase (või EPL’i toimetaja) leiutatud lahe… noh… oksüümoron.
kuule, su pildid imevad ikka sajaga, ja mis sõna on oksüümoron? Kasuta eesti keelt, eksju
;)
Ja üldse, kas sa nendelt inimestelt üldse küsid, keda sa siin salaja eriti koledal hetkel pildistad? ;P
jeah, right. sajaga nad nüüd ka ei ime, võibolla 78’ga :)
tegelikult ma kaalusin linkida oksüümoronile http://ee.www.ee ‘sse, ent a) ei viitsinud b) arvasin, et rumal inimene ei häbene seda ise üles otsida :P
Küsimisega on nagu on… selle kohta on vaieldud maa ja ilm. Loomulikult oleks ka avalikus kohas, kus teoreetiliselt võib pildistada, nagu jaksad, kena küsida, ent ma nii kena ka ei ole – hea kui pildistadagi julgen :)
sorry, spämm. Üritasin sõnastust parandada, aga see siin tegi hoopis uue teate :(
jah, kustutasingi selle, kui spämmi, julmalt ära :P
heh, mulle meeldivad küll kodanikud, kes netis+anonüümselt on suured sõnameistrid ja arvamusliidrid, ent näost näkku kohtudes kaotavad oma seisukohad. lausa rõõm sellistega suhelda ja elu üle filosofeerida.
aga teiste arvamus asjade kohta, mis teisi üldse ei puuduta, hakkab väheb huvitama, kui inimene on endas ise kindel või kindlam. muidu lastakse end verest välja lüüa ka täiesti suvalistel a la müüja poes või piletikontroll, keda pole varem näinud ja võibolla iial enam ei näe ka.
küsimisest, maalijad-kunstnikud-skulpturistid peaksid vist ka enne ühiskonnalt uurima, kas nende taiest ikka tohiks teha.
Samas, kas peesitajad küsisid enne kaaskodanikelt luba oma performance tekitamiseks?? Kõike võib harutada 3-st otsast korraga ;)
Puudutasid valusat kohta … paljude jaoks :)
Anonüümsus on paha sesmõttes, et kui keegi sulle päriselus näkku sülitab, siis sa näed, kellega tegu, samas kui seda anonüümselt veebis tehakse, jääb sul üle vaid tatt ära pühkida. Kui seda korduvalt tegema peab, muudab pahuraks.
Kommentaarid ei pea olema alati stiilis “jaa! jaa!”, samas niisama lisatud kommentaarid stiilis “nõme oled” või “i know what you did last summer” ei ole ju asjalikud? Kui blogija seisukohtadega nõus ei ole ning soovid oma eriarvamusest teada anda, siis tuleb seda põhjendada. Enamjaolt ei ole blogisissekanded mõeldud statistiliste küsitlustena stiilis “mina arvan nii. kes veel nii arvab, käsi püsti”.
jajah, see valus koht, sattusin ka sinu saagat jälgima :)
me räägime natuke mööda – anonüümne asjalik kommentaar on endiselt asjalik kommentaar.
tuttava inimese argumenteerimata eriarvamus annab lisavõimaluse näiteks MSN’is üle küsida, kui viitsid, mis jätab poolikuks diskussiooni kommentaarides…
kui kommentaar on stiilis “nõme oled!” siis olgu juba anonüümne, seda on lihtsam ignoreerida :p
Minu saaga puhul oli tegemist anonüümsusele pretendeeriva konkreetse inimesega, mis tegi selle juhtumi minu jaoks eriti vastikuks :(
Aga see selleks. Anonüümne asjalik kommentaar – jah, see on jätkuvalt asjalik kommentaar. Mõnevõrra ebaviisakas, kuid potentsiaalselt asjalik. Aga need mittenõustuvad kommentaarid on just need, mis kipuvad esiteks olema anonüümsed, teiseks lahmivad. Kaks halba koos.