Jee, beibi, jeeee!
See hüüatus kuulub täie auga Kiwile*, kes ilmus Henriku sünnipäevale vägagi veenva Austin Powersina :D. Pildid, ma olen sunnitud ennast kordama, tulevad Hiljem… Aga igatahes oli väga sheff
Nädalavahetuse parim üllatus tabas mind lugedes taas A.Turovski väga muhedat raamatut “Loomult loom“. Täpsemalt selle lehekülg 164, kust leiab igati adekvaatse kirjelduse kuidas mulle maale külla tulla. Ja loomulikult on seal juttu ka meil ringijalutavast mustast “ma-tean-et-ma-olen-punases-raamatus-tõmba-ise-uttu” toonekurest.
Linnukese saab teha ka kasti “Tee andreas w’le peapesu, et ma osadest fotoajakirja artiklitest kolbigi aru ei saa”. Avaldati arvamust, et mu peakuju võimaldaks lugu hoomata küll, kui natuke pingutada…
“Legend of Earthsea” vaadatud. CGI oli küll OK ja Kristin Kreuk Tenarina silmasilitav, ent seda emotsiooni, mis kunagi raamatute neelamisest sai, seal polnud kohe mitte…
Sarja kaks esimest osa (ajaarvestuse järgi peaks nagu veel olema) puudutas kahte esimest raamatut: “Meremaa võlur” ja “Atuani hauad”.
Märkus iseendale: kui esimese korraga PIN-koodi õigesti sisse toksid, ära karju “Jeeee!”. Müüjad muutuvad murelikuks…
* – Mees motoga “the eagle may soar, but the weasel never gets sucked into a jet engine“
vabanda väga, aga minu jaoks rikkus earthsea ära selle emotsiooni, mille olin kunagi raamatutest saanud. imal mõttetu kangelaslugu, millest oli kadunud kogu point. ja vähemalt linnade cgi oli tõsiselt kräpp…
ei vabanda :) tegelikult on sul õigus. pagan seda teab, mis mind sundis nii läbi lillede ütlema…
peaks raamatud uuesti otsima ja läbi lugema