0
Vergi sadama muul, peaaegu tipp

Fopaakala

Väsinud. Kaine peaga pulmas olla ei ole naljaasi. Sestap saigi mingi hetk kell öö see nali lõpetatud ja alustatud tuumikuga vaenlasele tuleandmist. Jätkasime ka terve pühapävase päeva ja lõpetasime selle paar tundi tagasi tšillimisega värskete abieluinimeste manu. Nüüdseks jalul oldud jälle väga palju (öösel hommikul magada praktiliselt ei saanudki – paar tundi vast).

Hommikul Vergi sadama muuli peaaegu-tippu ronimine oli superidee. Kuigi see realiseerus ka ühe my big fat fuckfinger‘iga (paistes ja liigestest sinine, luu katki pole) ja märgade pükstega, mis hommikul nägid välja, nagu oleks vastu tormi vaeva leevendanud. Panin praktiliselt viimaste kivide peal käbla. A muuli peaaegu-tipus oli šeff istuda – huilgav tuul, mäslev meri, üksindus, tõusev päike. Lahe.

Mängisin jälle “Aus pühapäev” nimelist mängu. Tulemus ei olnud katastroof. Tulemust ei olnudki põmst, peale selle, et endal hakkas kummaliselt kergem.

Home peab palju pilte vahtima ja otsustama nendelt, et kas vastata kahele pulmakutsele (saabusid ühel ja samal päeval, veider) jaatavalt või mitte.