Nopekkimaütlen. . .
Ükskord ma kuskile seina jalutan, kui ma ei vabane kombest trollilt maha tulles jalutamise pealt peatükk lõpuni lugeda…
T (nagu tee, nagu tulbid)
7 thoughts on “Nopekkimaütlen. . .”
Comments are closed.
Ükskord ma kuskile seina jalutan, kui ma ei vabane kombest trollilt maha tulles jalutamise pealt peatükk lõpuni lugeda…
Comments are closed.
Kohe hea teada, et ma polegi ainus, kes käigu pealt edasi loeb :)
no see käib ju ilgelt närvidele, kui peatükk jääb lõpetamata :)
ära muretse, mina pole ka veel millegi alla jäänud, kuigi kõndides raamatut loen. vaata, nagu mu emme ütleb, jumal kaitseb lapsi, joodikuid ja hulle. nina raamatus kõndijad lähevad hullude kategooriasse. kui miskit juhtub, vanajumal paneb padja alla…
Möödasõitudel on ka autoga teinekord keeruline kui peatükk pooleli on…
äkki on see siiski mõni tydruk kellega kokku põrkad? tasub edasi katsetada.
tütarlapsed peaksid ettenägelikult kandma rulluisutaja varustust – ma ei kõnni just aeglaselt ja ma löön massiga.
kõvasti.
kunagi tavatsesin foori punase tule ajal kõrvalistmelt raamatut lugeda, tipptunni ajal nõmmelt tulles sai teinekord peatüki loetud, mõnikord aga tuli parklas lõpetada. Nüüd olen unisema ilmaga tukastanud punase tule ajal, eriti pimedal ajal oli see mugav – kui läbi laugude enam eessõitja piduritulede kuma näha ei olnud, siis oli viimane aeg simad avada ja sõitma hakata. teinekord aitas seljatagune signaalitörts auto liikvele:P