Kuidas mitte sattuda Venemaale
Sõbra kiratsevat hekki vaadates tuli tõdeda, et ta on selle asjaga pügada saanud…
Eelmise posti selgituseks – Zavoodis lõpetatakse “ametlik osa” juba kolmveerand neli. Tagasivaadates olen tänulik…
Foto on kuskilt Kagu-Eestist, Vene piiri äärest, kus tegelesime aktiivselt Venemaale mitte sattumisega. Õigele poole raudteed tuleb hoida…
a me mõtlesime, et võiks väheke teie seda õhupalli pommitada, kui te liiga lähedale satute, tead. reedel. aga me olime siiski liiga ametis jalgpalliga. mängimisega.
Sepp, see pilt kusjuures ei tundu üldse olevat see raudtee vahelise ala, vaid teejupp meenikunno raba vaatetornini… kagu-eesti mõõtudes piirini veel palju maad, teile seal kolelinnas on see muidugi juba piir:P
noh, Helena, pigem Vene-, kui Soome- või Hiiumaa piiri äärest :)
oleks me teadnud, Mihkel, et te seal kuskil jalkat mängite, me oleks võinud ju veel ühe tordi “ulatada” ;)
Jees-jees;)
Tänases Postimehes on sepast artikkel. Tsiteerin:
Valdo Jahilo
12.06.2006 00:00
Arst patsiendile: «Ma kardan, härra Sepp, et tänasest päevast peate te jätma suitsetamise, joomise ja naistega kohtumised…»
«Aga, doktor, ma olen ju mees!»
«Habet võite te edasi ajada.»
palun kinnitust, et te, kallis blogiomanik, ei viibinud 10.06.2006 (laupäeval) kella 22:15 ajal Tartus Raekojaplatsil
ei kinnita ega lükka ümber, just aja osas – kes see Tartus ikka kella vaatab :)
hmm…on siis võimalik olete nüüd blogitud?
[sorri, seda lingi koodi ikka veel ei oska]
http://mcv.planc.ee/misc/pildid/kas_sain_pihta.jpg
mwahahha… pihtas-põhjas :)