Reisijutt, esimene jupp: Eestist Poolasse

142. Kindlustusandjal ei ole hüvitamise kohustust, kui kahju põhjustab tuumarelv, tuumaenergia või radioaktiivsus.
— Reisikindlustuse üldtingimused

Selliselt – praktiliselt kaitsetutena* me siis Euroopasse kimasimegi. Kokku kaks nädalat kestev reis, mis andis meiesugustele kontoriinimestele suurepärase võimaluse ca 5500 kilomeetri läbimisega vormida oma tagumik istmekujuliseks**. Liikumisvahendiks oli mõneaastane Vito, diislit neelav Mersu väikebuss. Tippkiirus 157 km/h (mäest alla, kerge taganttuulega). “Vesna” makki meenutav stereo. Ilma konditsioneerita…

Nüüd kavatsen sellest, nagu ka kõik teised, mõned asjad üles tähendada. Kannatage ära :)

Start
Alustame Lauriga sõitu laupäeval (14.07) peale kaheksat. Reisi esimene kriis saabub peatselt – Adavere kandis on sõitmisest siiber ja kaalume tõsiselt veikest PlinkPlonki ja seejärel/sealhulgas kaheks nädalaks Tartusse jooma keeramist. Mõtle, kui palju saaks kulutatava kütuse eest õlli…

Õnneks pakub Pereraadio(?) harivat programmi ning sellest inspireerituna esitame Tartus meiega liituvale Eerole väikese viktoriiniküsimuse: “Mõista, mõista, mida iseloomustab seisukindlus ja kleepvalgu kvaliteet?”
Loomulikult vastab ta valesti…

Ljäätuva
Läti ja Leedu on nagu ikka – punased tellised, ABC’d*** jms. Ainus erinevus on see, et Lätis puuduvad endiselt viidad, Leedus saaks orienteerumisega ka pime hakkama – põhiteedel on maanteenumber enne mahakeeramist isegi teesse pressitud…

Õlleriiulid on täis “kohalikke” Alles Kokse ja Sakus Pilse. Testitud Piebalgase õlled näevad välja nagu vanad Pärnu õlled. Maitse on samuti sarnane, ent midagi jääb nagu puudu – ilmselt ei ole tegemist mereäärse tehasega…

Pedereerin edukalt potentsiaalset roolisaatmiskatset**** – tõmban testimise sildi all kärmelt paar õlut rindu…

Pieszdeszcz
“Me oleme omadega sitaks Poolas,” teatab Lauri n tundi (n > 10) peale sõidu alustamist ja veidi enne meie ööbimiskohta – Łomża külje all asuvasse Piątnica’sse – jõudmist. Nõustume lause kõikide aspektidega…

Juurutades vaid ühe lihtsa reegli – susisevad tähed kõrvuti asuda EI TOHI – võiks poola keelest isegi asja saada…

Näen motellis halba und – sõda, lennukid mürisevad, satun pommirahe alla… Hommikul teatab Eero mitte just liiga peenetundeliselt, et ma olla norskama hakanud ja ta pidi mind paar korda plätuga viskama…

Jätkub…

___
* – Loomulikult oli meil reisikindustus, ent kui midagi oleks juhtunud, kulgenuks intekas kindlustuses ilmselt järgnevalt:
TL (Tegelane Lipsus): “Nii, käisite Euroopas autoga. Esmalt, puhtstatistilisest huvist – läksite läbi Leedu?”
Meie: “Nojah…”
TL: “Ahaa! Noojah, isegi kui ma tahaks, inimlikust plaanist vaadates, ei saa ma teid kuidagi aidata. Vaadake, meil on siin punkt 142…”
** Noh, arvestades minu prinke kannikaid ja kaalu, juhtus vastupidine…
*** Another Bloody Church
**** Mwaahahahaha, mul on peale viieaastast pausi taas load! Ei, mult ei võetud neid ära, ma kaotasin nad ära millalgi. Et ARK kontoora asus pärapõrgus, ei suutnud ma ennast motiveerida sinna varem minema. Vahest niisama unustasin jne.
Et enne reisu selgus, et neil on nüüd ka kesklinnas “esindus” (kaunite teenindajatega, muide), siis ajasin asja uuesti joonde…