Motomehed ja -oinad
Eile koju minnes jäi silma… ei, kõrva eelkõige, üks oranž krossitsikkel. Ma arvan, et sellest väljuv heli tõstis lendu kõik kajakad mitte ainult Viru juures, vaid ka sadamas (sh. Paldiski ja Pärnu sadamas). Ja mitte kogemata – ristmikule liikudes, loomulikult(?) autode vahelt läbi trügides, tõmbas oinas lenksus iga auto akna juures korra ühe käraka: LOOK AT ME, I’M AN ASSHOLE!!!
Iga sellise kriiske juures kangastus mulle hoopis meeldivam heli – Hummeri/kalluri/tanki all purunev tsikkel. Kuna motika sumps ikka veel ei vaibunud, mõistsin, et veel lahedam hääl võiks olla seotud omanikuga… Kiiver – raksaki! Kolju – prrrõks!
Kuid ärgem üldistagem, eks. Täna hommikul peatus üks teine mootorrattur enne ülekäigurada, et mind üle tee lasta. Hetkeks tekkis tunne, et teeks talle pai, ent läbi kiivri see eriti ei mõju ja suht kinky oleks see nii kui nii.
Samuti pani see ootamatu hea tahte akt mind loobuma plaanist pesapallikurikas hankida. Järgmise korrani…
M***e on kahjuks kõigi hulgas, olgu need jalakäijad, jalgratturid, mootorratturid või autojuhid :(
ja nagu me teame – tilk mett ei suuda oluliselt mõjutada tõrvatünni maitseomadusi, aga tilk tõrva võib rikkuda kogu meepüti sisu :(
mootorrattur
Softiks hakkad muutuma Sepp, vanaduse ilming vist.
softiks, mu eeslike, oleks sa seda kuulnud :)