Saamaks paremat reitingut, peaks pealkiri vastama sisule
Moost tehti eila Mamiyaga pilti. Seoke tunne olli, et pääks äkitsi seitli sirgu ajama ja pidulipsu ette viskama. Vot nii. :)
Revisit. Mul ikkagi on mingi karmavõlg. Sa vaatad peatuses tabelit ja 3 on kõige tihedama graafikuga. OK. Ootad. Tuleb 2. Ja siis tuleb 9. Ja siis tuleb uuesti 2. Ja siis tuleb 4. Ja siis tulevad kaks varest, patseerivad natuke ringi ja lendavad pettunult minema. Ja siis tuleb ratastooli lükkav linnakodanik. Ja siis tuleb kandev paus… Ja siis tuleb 3.
Varssavis mindi suht samamoodi – http://developing-ambiguity.blogspot.com/2006/10/vaikselt-lheb.html
Karmamure pole kunagi väga rõhunud, aga kui nüüd mõtlema hakata, siis hommikul jätsid 2 bussi lihtsalt tulemata. Indulgentsi vist ei tasu ka pakkuma hakata… kodusõjas ei pidavat surma saama, ususõda koju ei tahaks.
Tundub, et inimestel on kuidagi transpordi-karmavõlad kuhjuma hakanud, laupäeval jäi Sebe Tallinn-Tartu bussi väljumine vähemalt tund aega hiljaks ja Reeda (väga hea sportlane:) saime kätte alles peaaegu öösel :)
Pop koht, tema – http://olemine.blogspot.com/2006/08/rattur.html – läks vist sama teed mööda?.. :)