Tähendamissõna sarvedest
Jõulud on palju toredam aeg, kui suvaline joomine – päkapikke on palju parem peale hammustada, kui kuradikesi…
***
Sleepwalkeris avamiselt teine bändielamus – Stella. Über!
Ahjaa, jõudsin ma peale seda, kui avamisperformantsil oli veenist verd lastud ja seda joodud, vaid mõelda, et Suure Tõllu toel üles kasvanud põlvkonda nii ei üllata, kui 5 mintsa pärast oli nimetet’ multikas suurel ekraanil. Oli sama õudne…
riietega näeb isegi parem välja :P
Risto, teeme niimoodi, et me ei arvusta inimesi piltidel, eks. See ei ole sul esimene kord. Kolmas kord toob bloki.
Pange Ristole blokk jah. Ebameeldiv on. Ise nimetab seda aususeks.
vabandust, öelnud kohe alguses, et ei meeldi.
lihtsalt täheldan ja ikka veel imestan fotograafia subejktiivsust ja subjekti sõltuvust sellest kuidas teda pildistatud on.
Sinuga ongi see jama asi, et sulle peab ÜTLEMA, kui ei meeldi, sa ise ei taju. Võiks ju.
lisaks tasuks täheldada ja imestada, kuidas väike erinevus väljenduses võib muuta kommentaari subjekti ja seda, milline maik sellest jääb
pealegi – ma tegin sulle juba eelmine kord märkuse
Mida pildi juures kommenteerida kui mitte inimest?
Kui rääkida sellest, et oi, nii lahedalt on kolmandikreeglit kasutatud või säri on täpselt õige või jooned koonduvad dünaamiliselt või objektiivivalikust või misiganes tehnilist, siis see tüütab päris ruttu ära.
Fotograaf ei ole kunstnik. Kunstnik loob midagi uut. Fotograaf on vaatleja, kes toob teisteni oma nägemuse mingist subjektist ja minu arvates on täiesti normaalne, et seda subjekti kommenteeritakse — nii fotograafi nägemusena kui ka iseseisvalt.
Muidugi ei poolda ma Risto kommentaare stiilis “pane riided selga, näed parem välja” — natuke enesetsensuuri võiks inimesel olla.
väidan vastu, et fotograaf ei ole alati vahendaja, vaid võib ka midagi luua ja seda näidata. salvestamine on lihtsalt näiteks maalikunstnikust erinev.
aga üldse meeldib mulle Tiit Veermäe mõte, et ei ole olemas maalikunsti või fotokunsti. asi kas on kunst või ei ole seda mitte. selles kontekstis ei ole vorm oluline, sisu on.
Kodanikud kunstiteadlased, vaatamata sellele, et me oleme harjunud teid kuulama tundide kaupa suudate te jätkuvalt mind panna olukorda, kus ma tunnen, et minul
kui sihtgrupil on taaskord kõrgelt üle pea tulistatud :)
Pastoi, peremees. Teeme siis juba ühe soojaga selgeks, et kas näiteks piltidel olevaid ehitisi/lilli/loomi tohib arvustada? Aga avaliku elu tegelasi? Kui sa pildistad kod. Georgi, kelle sa juhtuimis Radissoni juures pildile saad, siis “pildil oleva inimese” arvustamine toob siin kohe kaasa hoiatuse, sest siin on foto- mitte poliitblogi?
Kui ma ütlen, et minu arvates on suitsetavad naised naisena absoluutselt mittelahedad, siis kas ma saan nüüd hoiatuse kirja?
ei ole selgeid reegleid, lihtsalt on elus mingid asjad, mida sa inimesele (eriti kui jutt on naistest) endale ütleks – näost näkku – ja on asjad, mida sa jätad pigem enda teda. arvestades, et paljud fotol olijad on siia ka jõudnud, siis võtke kommenteerimist kui tagaseljajuttu, mida subjekt võib pealt kuulda. elementaarne viisakus ei ole ju palju palutud :)
suitsetamise kohalt igati nõus. suitsetavad naised imevad…
Elver, ma saan su mõttest aru, et filmi juures on tegelikult “kunst” vaid stsenaarium, ülejäänu on vaid vormistamise küsimus e. režissöör/operaator on vaid vaatlejad, kes selle vormistavad?
Tahaksin kombe- ja korravalvurite tähelepanu juhtida seigale, et niipea, kui sa siin ütled, et “järgmine kord saad kolki”, tuleb kohe keegi, kes takka kiidab, et “ammu tal juba vaja nägu üles lüüa, teeks kohe, ah?” ja see uudiskünnist miskipärast ei ületa, erinevalt naismodelli kohta käivast. Minu tagasihoidliku arvamuse kohaselt pole see ka sugugi ilus (“blokki! blokki!” skandeerib rahvas).
Teeme nii, et arvustame kommentaare, mitte kommentaaride autoreid, sest mitmed neist käivad siin lugemas ja võivad seda pealt näha :)
põmst on sul õigus, ent väike vahe siin on: kommentaatoritel on praktiliselt 100% võimalik kontrollida, mis jälje nad endast siia jätavad. neil õnnetutel, kes mu kohati kahtlase väärtuse ja rakursiga fotodele jäävad, aga mitte. ma tahan vältida olukorda, kus keegi fotol olijast tunneb ennast kommentaaride pärast ebamugavalt
viidatud Maarja ilmselt tunneb viidatud Ristot. Oleks kena küll, kui nad oma kana kitkuks omavahel.
aga küll võivad nad ebamugavalt tunda end “kahtlase väärtuse ja rakursiga fotodele” jäänuna ja veebis näidatuna?:P äkki see kommenteerimine pole üldse probleem. sa ei tea ju, kuidas modellid mingeid asju (otsene mõnitus ja ropendamine jne välja arvata) tõlgendavad-vastu võtavad.
Sepp, SKONÕMSR (TM). Mis aastal sa selle diplomaatide kooli nüüd lõpetasidki? :-P
ma ei saanud sinna sisse – mu 16 leheküljeline avaldus oli nii viisakas, et komisjon ei saanud aru, kas ma a) tahan ikka sisse astuda ja b) soovin ikka teiste vastu kandideerida – neile jäi võõraks mu idee, et selmet üksteise vastu võistelda võiksime kõik koos maailma paremaks teha…
See oli esimene kord, kui ma kellegi kommentaari kommenteerisin, ma ei käi negatiivsust ja blokinõudmist külvamas. Ma tean Ristot aga ma ei tunne teda, ma olen erinevates blogides tema kommenteere lugenud ja nüüd sai lihtsalt kõrini. Vabandust.
“Elver, ma saan su mõttest aru, et filmi juures on tegelikult “kunst” vaid stsenaarium, ülejäänu on vaid vormistamise küsimus e. režissöör/operaator on vaid vaatlejad, kes selle vormistavad?”
Ma saan su sihist aru :)
Aga pigem oli see mõte suunatud tüüpilistele siin ilmuvatele fotodele. Spontaansed ja lavastamata fotod, elust enesest. Sealjuures on minu arvates fotograafi näol tegu vaatlejaga, kes oma nägemust vaadeldavast objektist ka teistega jagab. Siis on kujutatud objekti kommenteerimine õigustatud.
Aga kui näiteks fotograaf palkab modelli, ajab talle mingid riided selga ja käseb poseerida, siis ei ole enam pildil oleva inimese kommenteerimine eriti õigustatud, kuna inimest ise, nagu ta on, on seal pildil väga vähe alles.