Tellitud kiiksutamine
Hmh. Tegelikult on teema “Sepa kiiksud” rohkem teile vastamiseks – mina ju ei tea, et mu “kiiks” on “kiiks”, minu jaoks on see normaalne käitumine. Nii et kui te teate mingeid mu kiikse, andke teada. Parimale auhind.
Toidutegemises…
…mul kiikse ei ole. Äge oleks ju märkida, et mulle meeldib alasti süüa teha, ent selline teguviis oleks selgelt ebapraktiline. Isegi valuline. OK, kiiksuks võib olla ehk pidev teoreetiliselt mittesobivate asjade kokkusegamine või muud sellised “viimsepäevasalatid”. Tavaliselt on need enam-vähem söödavad, harva väga head ja ainult ühe korral läks põhi alt ära (praeleivapuder).
Mulle kokkamine meeldib, ent viimastel aastatel ei ole eriti viitsinud – milleks aega raisata, kui ainult endale teed. Karbist salati söömine on kiirem lahendus.
See ei ole küll toidutegemine, ent ma püüan testida kõiki uusi Eesti kergeid alkohoolseid jooke :)
Majapidamises…
… ka mitte. Ma olen lihtsalt üsna laisk ning kui mul on valida “majapidamise” ja “millegi muu” vahel, võidab variant 2. Ühiskasutatavatesse ruumidesse üritan vähem endast jälgi jätta kui isiklikus ruumis. Võibolla siis see, et kui ma asju ära pakin, üritan ma seda teha süstemaatiliselt, mind häirib, kui mitme karbi kappi panekul ei teki nendest sile “sein”. Nõudepesemisel (tegevus, mis ei meeldi mulle) ka teiste omi pesta, ent jätan pesemata ühe teatud presskohvikruusi – ei suuda seletada, miks.
Ma ei suuda vanu/mittevajalikke asju ära visata…
Muud asjad.
Mõningad kiiksu moodi asjad, ma ei tea, kuidas neid kutsuda. “Prefektsionismiilmingud”?.
– Kui mul on mingi raamatusari, tahan ma neist kõiki ja nad peavad olema just SELLEST sarjast (just hiljuti kinkisin ära ühe oma raamatutest, mis oli küll samast sarjast, ent suuremas formaadis. Ostsin kohe uue, õige suurusega.) Sama käib muusika/filmide jms. kohta. Õnneks olen ma vabanenud vajadusest tekitada mp3’dele täielik ID3-väljandus – õudne ajaraisk oli.
– Vahest pean ma kõndima mööda kindlat joont tänaval. Või mööda paarituid tänavakive. Või just mööda “neid tumedamaid/heledamaid/viltuseid”.
– Ma võin vahest millegi ratsionaliseerimisele raisata 2-3x rohem aega, kui oleks kulunud selle nüril meetodil ära tegemisele.
– Aja “pakkimine” on debiilne komme: teha mingid tegevused ära millegi muu ooteajal, a la koju tulles arvuti buutimise ajal jõuab täpselt riided ära vahetada jne. Säästetud hetked mölutan hiljem maha…
– Kui ma olen õigel ajal kohtumisele saabunud ja teist poolt ei ole, on mu esimene mõte, et ma olen vales kohas.
Veel midagi?
Kompleksid, foobiad ja fetišid on muu teema…
üks tuli just veel meelde. ma kirjutan õnnesoovina praktiliselt alati “Bliu one” või pikemalt – “Bliu one snniunniinipävagz”. See on pärit Karupoeg Puhhist ning kuigi se näeb välja nagu kopipaste mu leemise ja üleeelmise jne aasta soovist, on mu soov ikkagi siiras :)
kiiks on ilmselt ka see, et postituses üritan ma suurtähti ja muidu grammatikat korrektselt järgida, kommentaarides ei tundu see oluline
Lisaks on sul kiiks iseennast kommenteerida.
Veebruarikuus lumehangede vahel lahtiste sandaalidega patseerimise võib ka kiiksude kategooriasse lugeda. Või on see fetiš ja muu teema?:)
hmm, need kiiksud on kuidagi Monki meenutavad ;)
mul on ka teema selle õige ajal saabumisega. nt kui jõuan koosolekule enne teisi, siis hakkan mõtlema, et kas ma olen ikka õiges kohas, kas on ikka õige päev ja kellaaeg. või et midagi on ära muudetud ja mulle unustatud öelda.
kusjuures ma pole kunagi valesse kohta läinud või valel päeval. aga esimene mõte on see ikkagi.
mul on siit tulenevalt omakorda tekkinud kiiks, et kui ma jõuan kodust bussipeatusesse nii, et bussini on veel aega, siis olen raudpoltkindel, et mul on midagi maha jäänud. sest seda, et ma ei jookse bussile viimasel minutil sõna otseses mõttes järele, juhtub paar korda aastas (ja siis on ka enamasti pyhad v puhkus). kõige kurvem on, et enamasti on kiiksul õigus – kui aega jääb yle, siis on ilmselt mingi liigutus tegemata jäänud. :D
ihii see sama asi mul, et tekstides kirjutan ilusti, aga kommentaarides teinekordki kuidas jumal juhatab ehk slängis ja vabamate reeglitega:P
miljonid inimesed kirjutavad igal aastal “palju õnne”, nii et ei ole sel “bliu onel” häda midagi :)
suht idioot, aga seda ilmselt ei pea kuigi kõva häälega ütlema.
mis raamatusari see on? mul on sama värk ühe lemmikkirjaniku raamatutega… viimane tema sarjas ilmunud raamat on mul olemas suuremas formaadis kui teised, ja nüüd Londonis nägin ka “õiges” suuruses raamatut ja tekkis kiusatus seda kohe osta. aga eelmisel lennul ülekilode eest makstud suur summa hoidis tagasi :)