Teoreetiline ülesanne füüsikutele
Katusel käivad mingid ehitustööd ja akna taha on pargitud tõstuk – selline kast, mis otse üles tõuseb: käärtõstuk. Mina olen kolmandal korrusel (aknalauast maani umbes 7m), tõstuk on maksimaalselt lahti. Tõstuk on pargitud paralleelselt majaga ja ta kere laius on ca 2m (vt. andmeid lingist). Tõstukil on 2 meest, kogukaaluga, noh, ca 160kg (ebaoluline teave).
Nüüd rangelt teoreetiline ülesanne füüsikutele:
– kui tugevat jõudu peab etteantud kõrgusel rakendama, et see asi ümber lükata (ilma sellel olevate meesteta)?
– kas tavaline harjavars selist pinget kannatab? ilmselt mitte. aga diivan?
Sest mida teeb üks töökorras, ohutusnormidele vastav tõstuk, kui temaga üles-alla sõidetakse? Piiksub…
Maja kõrgus ja harjavarre materjal on ka olulised andmed:)
kui juba lükkama hakata, siis ikka koos meestega. muidu ajavad püsti tagasi ja siis kogu vaev asjatu.
Ma ootasin ülesande püsitust pigem selliselt – kui kaua see kaadervärk peab piiksuma kuni Sepp ta oma tigedusega ümber lükkab. Sepa puhul pole ümberlükatava mass kunagi erilist rolli mänginud…
Olulised andmed on tegelikult tõstuki kaal ja raskuskeskme asukoht. Sõltuvalt raskuskeskmest tuleb valida harjavarre pikkus.. tõenäoliselt jääb ka 5m harjavarrest väheks. Rakendatava jõu suurus sõltub vajaliku harjavarre pikkusest – mida pikem harjavars seda vähem jõudu on vaja.
Sepp, mulle nii meeldib su õelus : )
mul on tunne, et mõne võrra parem plaan oleks siduda platvormi külge nöör ning siis vastava kauguse pealt tõstuk hoopis ümber tõmmata. sellisel juhul oleks ka lihtsam põgeneda – oleksid sündmuspaigast kaugemal kui lükates
Sepp-Sepake, sa unustasid, et käärtõstukitel on tugijalad, millised saavad enne töö alustamist laiali tõmmatud, kui tõstuki otsa ronivatel meestel vähe mõistust ja eluisu jagub. Jalgu on neli ja nende abil aetakse tõstuki kere kenasti loodi (seks otstarbeks on tõstukitel isegi kaunikujuline pisike vesilood küljes).
Ma niisama. Ajasin ülesannet keerulisemaks. Kui vana on kojamehe vanaema?
Seda minagi mõtisklema jäin, kui aknast välja vaatasin – minu meelest need labad laiali ei olnud. A ma võin eksida. Samas, tead võib-olla ütlust: kui ehitaja tööriistavöö seda pidi peale paneb, et haamrid varbale ei kuku, on ta juba kvalifitseeritud tööjõud…
Raskuskeskme teadmise vajalikkus on mõistetav, ent otse lükates ei ole tegemist kangiefektiga, seega kuidas mõista “mida pikem harjavars seda vähem jõudu on vaja”?
Sepp, mida pikem harjavars, seda rohkem inimesi saab sellest kinni haarata (ja lükata;)
tõstuki kaalu (ja keerukamal juhul – kaalujaotust) on ka vaja.