Maailma loomine või… veeavarii?
Mis sa laupäeva öösel pool üks ikka teed, kui loed piiblit*. Lugege ka, esimesed 10 “tera” (Esimene Moosese raamat e. Genesis, 1:1 – 1:10) näiteks.
Niisiis:
– kõigepealt tüüp korraldab Midagi (1:1) ja alles siis paneb tule põlema (1:3) (vt. ka Tööohutuseeskirjad);
– taevas, mis ta väidetavalt lõi, oli tegelikult alles vesi (lahutus toimub 1:6-1:8);
– maa, mille ta lõi, on ka kuskil vee all endiselt, maad näeb 1:9.
Juhuslik veeavarii, mitte maailma loomine…
Tegelikult ajas mind Piiblit lugema avastus (vähemalt minu jaoks), et “tohuvabohu” polegi eesti päritolu sõna – hoopis heebrea keelest tuleb (Tohu va bohu (תֹ֙הוּ֙ וָבֹ֔הוּ)), meile jõudnud üle saksa keele (Tohuwabohu) ja tähendab tema “tühi ja paljas” (seesama Mooses I, 1:2). Nii et, ei ole ta “meite oma” ning me kasutame teda teises kontekstis – tavaliselt viidatakse sellega suurele segadusele, mitte tühjusele, vormitusele jms.
Sealt edasi selgus, et ka virr-varr on laenatet’…
Ilus pilt. Üldjuhul armid ei kaunista õrnemat sugu, aga selle naise puhul on tegemist erandiga, sest väga sex on see väike arm vasakul kulmul … Minu jaoks aga rikub pildi juukse salk lõual, mis jätab mulje nagu pildistataval oleks julm lohk lõua otsas.
põmst ei tähenda tühi ja paljas, a eesti keelde raske tõlkida seda on
sul on ikka väga igav vist.. :D
lisaks veel väike valik koolis õpetatust:
Kes teisele auku kaevab, see ise sisse langeb (Õp 26.27; Kg 10,8; Siir 27,27);
Töö kiidab tegijat (Siir 9,21);
Mis sa külvad, seda sa lõikad (Gl 6,7);
vaim on valmis, liha on nõder (Mt 26,41; Mk 14,38); [viide legendaarsele vodka is good but the meat is rotten]
soolasammas (1Ms 19,17 ja 19,26);
maa sool (Mt 5,13);
mammonat teenida (Mt 6,24);
Mida kopid, seda peistid! (Jaan T.)
kes teisele auku kaevab, selle käes on labidas (lüganuse hauakaevajate ühing, 98)
kes viimasena naerab, sellel on pikad juhtmed.
sul peab ikka laupa öösel jube igav olema. Jaga teinekordki oma avastusi ;)
A nendele, kes saksa keelt ei räägi, siis wirrwarr originaalis tähendab, et…?
Esimene juhuslik tõlkemootor laseb oletada, et: segadus, lärm, kaos…
http://www.online-dictionary.biz/german/japanese/vocabulary/reference/wirrwarr.asp
millest omakorda selgub, et ka “lärm” pole “meite” sõna (ma ei ole saksa keelt õppinud, oskajatele see üllatusena muidugi ei tule)
http://apollo.ee/product.php/0911444 – Sepp, kui teema huvi pakub, siis mine raamatupoodi ja sirvi natuke :)
ee, aga igaüks ju teab, et eesti keeles on laenatud, varastatud ja muul viisil sisseimbunud sõnu rohkem kui “põliseid” ugrimugri tüvesid? ning saksa-germaani omad neist arvukaimad. vaata nt http://fennougria.ee/books/ekkr/l10.html või guugelda niisama natuke eesti sõnavara päritolu teemal.
sakste sugu sõnu on eesti keeles nii kuradima palju ja enamasti tähistavad nad nii triviaalseid-olmelisi asju, et ilma ekstra näpuga näitamata selle peale ei tulegi, et pole “meite” sõna.
üks vahvamaid on Hai ehk hai (nimisõnad s.k. suurte algustähtega).
Üks mees rääkis lugu, kui endal keeleõpe veel pooleli oli ja seletab ühte pilti, kus nö. Jesus-fish oli kujutatud hai uimega ja pikka aeg ei saanud sellest ühest sõnast aru, kellest jutt, kuni seda lihtsalt niipalju korrati, et ära ühendus.
Muidu pidi u. 20 % sealt pärit olema. Tundub, et palju sõnad paljudele asjadele, mis viimase mõnesaja aastaga kuskilt väljaspoolt tulnud või leiutatud.