0
Vejle
1
Fredericia
2
København H

ei.navigeeri.tallinn.ee

photoblog, tavaline, , , , ,

Proomet Torga, Tallinn.ee projektijuht on kommenteerinud EPL.ee kriitilist artiklit. Lisaks kogu “kõik on meie vastu” jutule aga köitis mu tähelepanu viimane lause:

Ja remargina: rippmenüüd on täna ka klaviatuuri nooleklahvidega hallatavad.

Noh, ma ei ole küll ekspert, ent mulle tundub, et mitte päris…

1. Nooleklahvidega navigeerimine
1.1 esiteks, mitmel protsendil tuleb pähe seal klaviatuuri kasutada?
1.2 sest lehele minnes kursori fookust menüü esimesele elemendile (nt. “Mida”) ei panda (tegelikult ei panda fookust kuskile, isegi mitte otsingukasti. miks? vt. 1.3.3). TAB’iga sinna samuti hüpata ei saa.
1.3 klaveriga liikumine töötab suht OK teises tasemes, esimeses tasemes on ta enam kui kohmakas/katki:
1.3.1 teine tase tuleb “sõidab sisse”: kuigi proovin liikuda “Mida” pealt alla, sildile “Kellena”, liigutakse hoopis alammenüü esimesele
1.3.2 teisest tasemest välja tulles ja järgmisele esimese tasemele menüüle minna tahtes on vahepeal üks “tühi samm”, mille puhul keritakse ainult lehte, ent ei liiguta menüüs. Halvemal juhul nii jääbki ja nuppude abil liikumine on selleks korraks lõppenud
1.3.2 kohati laseb nooleklahv alla-üles liikudes minna näiteks ainult järgmisele elemendile, ent mitte ülejärgmisele. või vastupidi.
1.3.3 “Otsi” kastist kursor enam välja ei tule nooleklahvidega.
1.3.4 peale lehe refreshi lakkas paaril juhul täielikult võimalus esimese taseme menüüs klaveri abil liikuda
1.4 täpsem probleemide kirjeldamine on raske, kuna nende ilmnemine esimese taseme menüüs tundub olevat suht kaootiline. Testitud nii Firefox 3 RC kui Safariga.

Last but not least – hiir ja nooleklahvid on enamasti mõlemad paremal, seega kui loogiline on käitumine: a) panen hiirega kursori menüüsse b) siis võtan käe hiirelt, et c) hakata noolte abil surfima (ebaselgelt käituvas) menüüs ja d) haaran uuesti hiire, et vajutada mingile kolmandale lingile?

2. Muud probleemid menüüga
2.1 esimene tase ei ole märgistatud, miline menüürida peaks avanema, milline mitte
2.2 menüü koosneb väga erinevalt käituvatest elementidest
2.2.1 Mida ja Kellena puhul tuleb hiirt peal hoides ära oodata lisamenüü avanemine (vt. 2.1)
2.2.1.1 see menüü avaneb liiga pika ootamise järel
2.2.1.2 loomulik reaktsioon – rea peal klikkimine – lõpetab su “navigeerimise”: ükski uus leht ega ka menüü ei avane. epic fail imho.
2.2.2 Kaardilt ja Teenindusbüroo on samuti tähistamata menüüga, ent neil klikkides avaneb vähemalt mingi alamleht
2.2.2.1 Kaardilt avatakse leht küll uude aknasse, ent see selleks hetkel
2.2.3 Struktuurist ja Otsing avanevad koheselt ja töötavad suht hästi, eriti otsing. Miks ei avane sama kiirelt 2. taseme menüüd?
2.2.3.1 Millegipärast aga, valinud Struktuurist lehelt mingi asja, jääb paika mingi veider eelmine breadcrumb a la “Algus > Olen noor > Nõu ja abi”.
2.2.3.2 “Leivaraja” linke puudutades või menüüle mujal kogemata peale minnes koristatakse leht Struktuurist ära. Kardinaalselt erinev käitumine võrreldes teiste lehtedega.
2.2.3.3 “Otsing” kast pole vormielement – sinna ei saa TAB’abil liikuda, samuti ei jäta ta meelde juba kasutatud otsingufraase
2.2.4 Minu Tallinn aga eeldab just menüül klikkimist, muidu ei juhtu midagi, võid hoida hiirt peal kaua soovid.

Seega – meil on ühes ja samas menüüs elemendid, mille peal EI TOHI klikkida ja elemendid, millel TULEB klikkida.

Sellest, et pealkirjad “Mida” ja “Kellena” ning üldine erinevate käänete supp tekitavad minul isiklikult pigem WTF?-tunde, ma ei räägigi. See on see “emotsionaalne põhjendamatu arvamus”. Küll aga ei kavatse ma arvamust muuta ja piinlikkust tunda, kui keegi püüab mulle tõestada, ma olen loll, et asjast aru ei saa.

PS. Kui raske on panna otsingus tulevate pealkirjade juurde avaldamisaeg? See on ju tore, et ma saan väga kiirelt, juba neljanda tulemusena, teada, et ” Alates 16. aprillist kehtib Tallinna vanalinnas suvine parkimiskord”… ent aasta siis oli 2004.

Hirmus pikk möla sai. Tundub kuidagi mõttetu siia postitada. A kui juba kirjutatud sai.

11 thoughts on “ei.navigeeri.tallinn.ee”

  1. navgatsioon on neil lihtsalt üle disainitud. toosama “töötab ka klaveriga” on kindlasti nädalajagu arendaja (a mitte testija) tööt võtnud… ja selle arvelt on asi krraga kallim, õrnem ja koledam korraga.

    a mina viriseks hoopis sisu üle. mõtlesin veidi, mida ma tallinna kohta teada tahaks, ja tegin paar lihtsat otsingut: “kino”, “ujula”. tulemused on täiesti… no… sama hästi võin ma oma kodust voodi alt otsida. esimene vaste kinole on artikkel “Tallinn alustab uue purskkaevu projekteerimist”. ja samamoodi edasi.

    “kuidas veeta vaba aega” all on miski teine otsing, mis annab täiesti teise komplekti tulemusi, aga need on sama suvalised. samas saab sellelt lehelt kinokava kätte küll.

    kogu veeb on täis kummalisi vidinaid, a) mida ei leia üles, b) mille otstarbes ei saa aru.

    ja miks on nime järgi järjestet “kohtade” tabelis http://kuhuminna.tallinn.ee/osearch.php?new_etype=location esikohal Karl Friidrihi restoran?

  3. Ahh kui nad selle uue püsti ajasid, siis meil kohe riigi infosüsteemide vanad võtsid kõikide kätega kõikidest peadest kinni, sest asi ei vasta ühelegi standardile ega soovitusele, kasutusmugavusest rääkimata…

  4. Muul teemal (ja mitte kaitstes spinteki poolikut läbu): oma standarditest rääkides ei jõua keegi elusees midagi innovaatilist välja mõelda ja kogu maailma IT arendus läheb eest ära. Näiteks ei meeldinud mõningatele vanadele mobiilID, mis tundus mõnele härrale lausa mõttetu, kuna ID-kaart on ju olemas ja IT areng on ju ära toimunud. Hetkel keegi eriti selles enam ei kahtle, aga kas see oli alguses mõnes standardis ka kirjas?

    Erienvad standardid, nt W3C WAI 1.0 on ca 10 aastat vana, kas jälgime neid ka saja aasta pärast kui need siis kehtima peaks? Äkki kehtivad, aga veeb nt on 3D ja eritab lõhna, aga ei olegi mõnele vanale Lynxiga kasutatav!!

    Sattusin muide ühe Aplle’i tegelase loengule kus ta ütles, et ta ei tea standarditest midagi, ometi ta suudab luua lahendusi, mis töötavad ja hästi. Kuidas ta ometi võib, võib-olla peaks ta ikkagi “innovaatilise standardi” rakendamise raamesse suruma ja meie eesti vanadelt õppima? Ehk siis oleks ka iPhone jäänud tulemata, sest see ei olnud eelnevalt standardiseeritud?

    Tahan öelda ka seda, et nt CSSi puhul standardeid jälgides EI OLE võimalik teha veebilehti vaadatavaks nt Safari sirvijas või FF-s ja IE6.0s paralleelset, sest tuleb kasutada häkke või lausendeid, mis ei valideeru. Sama lugu on nt XHTML standaritega, kus kui lasta sirvija strict standardi laadi (st on konreetne linkviide standardile xhtmli päises), ei hoia IE enam mõningatel juhtudel nt sisulehe ülaserva kinni, vaid see kaob sirvija ääre taha. Sel juhul oleks varuvariant kasutada tabeleid, mis omakorda ei vasta standardile, kus on öeldud, et sisustruktuur ja kujundus tuleb eristada.

    Samas kui nt Safari kasutaja peaks veebi nägema, aga selleks ei saa standardeid kasutada, siis kuidas see peaks toimima. Või jääb sellise veebi arendamine ära?

    PS Nii nagu ei saa üldjuhul lubada üle 10%-list majanduskasvu ja väga madalat inflatsioonitaset, ei saa nõuda, et vorm peab olema standartne, vaid vorm peab olema käideldav ja kasutusmugav.

  5. jutt on iseenesest ilus ja tore ain’t üks väike “nüanss” on asjal: tegemist ei ole mitte as tallinn kodukaga vaid riigiasutuse veebilehega. Riigiasutuse asi aga antud kontekstis ei ole leiutamine vaid info jagamine kõikidele võimalikult efektiivsel moel. Apple ei ole siin samuti hea näide kuna tallinn.ee ei ole “lahendus, mis töötab ja hästi”…

  6. Saan aru, et sa ei lugenud minu teksti mõttega läbi, nimelt viitasin, et räägin “Muul teemal (ja mitte kaitstes spinteki poolikut läbu)”ja see teema oli riigiinfosüsteemi vanade kommentaari kommenteerimine, mille raames on Apple näide väga hea näide.

    Kui me puudutame tallinna kodulehte, siis on näha, et linnatänavatel on väga palju “tegijaid”, kes teoorias on täitsa mehed, aga kui tegemiseks läheb, siis saavad ise ka paraja käkiga hakkama.

    Tallinna veeb valmis kindlasti koostöös paljude stakeholderiga, mis kodeerib arendusprotsessi ja juurutamisse hulgi konflikte. Arvan, et mitte iga päev ei pea filtreerima ja sorteerima a la 50 000 veebilehte, 500 teenust jne. See on tegelikult Eesti mõõtmetes väga suur masinavärk, mille ühe mutri läbipõrumisel on tagajärjed korralikud, nt kui x sisutoimetaja ei ole kursis kuidas veebis sisu kuvada või otsing ei tööta õieti või oluline sisuelement on liigitatud valede märksõnadega jne kahaneb sisu leitavus olulisel määral.

    See ei ole nii, et tuleb Webmedia ja teeb töö ära kolme nädala või kuuga ja on hästi tehtud või tuleb RIA ja standardiseerib oma reeglite järgi kõik ära ja veeb on veel kasutav ja nähtav. See on igapäevane koostöö sisutegijate, sisutoimetajate, administraatorite, arendajate, kujundajate, välispartnerite jt-ga ning väga suur kogus planeerimist, protsessijuhtimist ja “hunnik” kompromisse, mis kõik eeldab tugevat projektijuhtimist, tugevaid mõjutusvahendeid ja suurt mõjuvõimu inimesel, kes kogu seda kompotti peab juhtima. Taoline tervik-kogemus ja juhtimisvõimalused aga eesti tingimustes praktiliselt puuduvad.

    See, et sa kritiseerid menüüd on norm, tegemist on halvasti progetud lahendusega, mis on sündinud süstemaatiliste testimisprotseduuride puudumise, kvaliteedikontrolli olematuse ja tarkvaralahenduse analüüsi oskuste puudulikkuse teel. Niikaua kuni riigihangetele pääsevad ligi alapakkumised, niikaua leiame menüüsid mis niimoodi toimivadki. Muide, kui hind ei ole hangetel määravaks, siis on ilge kisa lahti, et kuidas see ja see firma võitis, tema pakkumine oli ju ometi kõige odavam. Selle tagajärjel ongi odavad ja mittetöötavad lahendused saamas igapäevaseks ja pigem reegliks kui erandiks.

  7. mayumi mizuno, tlk ehin

    Õrnroosad pepud!
    Kassipoegade rodu
    uurimisretkel.

    mu emeriitproff kinkis ehini kogu just mulle.

    trv

  8. purks, pole vaja – oma eelmises töökohas olen ma täpselt seda tööd teinud, riigiametis, sarnases mastaabis. ning ma räägin just riigiasutusest, mitte muul teemal – nii et ma lugesin küll su kommi mõttega, ent katsun rohkem teemasse jääda

    Tsau, mar :)

  9. mh, täitsa huvitav on teada, mis veeb sinu analüüsi ja juhtimise all valmis ja analüüsida kui hästi see lahendus standarditele ja info kättesaadavusele vastab ning igasugust leiutamist vältida püüab. Ma ei väida vastupidist, pigem oleks väga huvitav näha teist väidetavalt samas mastaabis tööd, mis võiks olla nt Tallinnale oma kasutusmugavuse poolest heaks eeskujuks. Ehk siis oleks siinkohal paslik see näide ka välja tuua, et tarkvaravigade kõrval võiks analüüsida ka mõnd hea ja standardse kontseptsiooniga lahendust. Jään huviga ootama.

  10. Kuidagi isiklikuks kisub… ei valminud minu analüüsi all ei valminud midagi, ma sain lõppjärgus juhtida sellise alapakkumisega tekkinud riigihanke. Eriti tore ei olnud. Nyydseks on see sait ka juba välja vahetatud.

    Muide, selliste kasinate hangete puhul ongi standardid abiks – fancy leiutis funktsib ainult IE’l -> pappi välja ei maksta. Eeldab muidugi, et hankesse on midagi ka kirjutatud…

  11. njah, suht isiklik on see, kui kogum spetsialiste asub nokkima mingi lahenduse kallal, kuivõrd nende enda lahendused ei ole üldjuhul paremini tehtud samadel või teistel põhjustel. Näiteks, kui viimati vaatasin, siis eesti.ee ei vastanud standarditele, milleks siis mitte seal kahe käega peast kinni hoida – või on tore kohvi kõrvale teiste tööd ja pingutusi parastada? Olen 100% poolt, et vigu tuleb emotsioonivabalt välja tuua ja neid on võimalik hea arendaja ja mõistliku tellija puhul ka lahendada. Ja sinu ettepanekud on mitmeti põhjendatud ning asjalikud, sest see menüülahendus ei oleks selliste vigadega kasutusmugav ka olenemata sellest kui kogu veeb vastaks absoluutselt kõigile kirjutatud standarditele ja koosvõimeraamistikele, millest tulenevalt me näeks, et ainult standardites mõtlemine ei taga veel kasutatavat tulemit.

    Samas milleks meil ainult ennastkehtestavalt lahmida, kui on võimalik midagi positiivset öelda, siis võiks seda ka teinekord teha.

    PS Lihtne näide eesti.ee ja tallinn.ee avalehtede koodi valideeritavuse ja sisu mõningase käideldavuse osas.

    – HTML Valideerumine
    http://validator.w3.org/check?uri=http%3A%2F%2Fwww.tallinn.ee&charset=%28detect+automatically%29&doctype=Inline&group=0

    http://validator.w3.org/check?uri=http%3A%2F%2Fwww.eesti.ee&charset=%28detect+automatically%29&doctype=Inline&group=0

    – Värvi käideldavus ja sisu käideldavus
    http://www.accesskeys.org/tools/color-contrast.html
    http://www.etre.com/tools/accessibilitycheck/
    – tallinna puhul on nt värvikontrastsus standardiseeruv, eesti.ee puhul mitte, sarnaselt on neil mõlemal sisu ja koodi käideldavusprobleeme, mis tuleks kindlasti või peaks olema parandatud.

    Et põhimõtteliselt võiks nüüd sisulehed ükshaaval lahti võtta ja võrrelda, et alamleht see ja see on eesti.ee puhul paremini standardiseeruv kui tallinn.ee alamleht x ja vastupidi. Samas leian, et lõpuni standarditele vastavus ei ole vajalik, kui asi on piisavalt käideldav ja kasutusmugav.

Comments are closed.