Elu? Check…
…ja mingil hetkel tabasin end istumas üksi, suhteliset sumedas Vormsi augustiöös, keedet’ värske kodumaine kartul ühes, klaas 16-aastase Lagavulinaga teises käes. Kuna sellisele viskile pealehaukamine tundus pühaduserüvetusena, sõin kartuli ilusti ära ja timmisin tähti imetledes vaikselt joogi lõpuni. Seejärel oli ka mul aeg tuttu minna.
Järgmine õhtu juhtus sama – viimase mohikaanlasena korjasin nöörilt pesu kokku, timmisin Otard’ipitsi vihmasabinat imetledes vaikselt lõpuni ja kobisin magama.
Ütle veel, et maal ei ole elu, rsk…
Et seesama elu liiga roosiline ei tunduks, tuli tagasi sõita vihmas.
… a see ei morjendanud, sest teadmine, et Sind oodatakse, soojendab juba etteulatuvalt. :)
Sepa tõdejaõiguslikult romantiline külg on avaldumas. juhhuia!
olen seda ennegi märganud, et ilmade jahenedes hakkavad romantik, melanhoolik jms tegelased küünikut peksma, teinekord terveks sügiseks taovad koomasse, vähemalt seniks, kui lehti sajab ;/
..but once a cynic, always a cynic – see ei sure lõplikult kunagi!!! kohe, kui emotsioonid raugevad ja rutiin taastub, hakkab kaval naeratus suunurgas mängima.. – millest saab siis tagurpidi järeldada jällegi nendesamade emotsioonide kohta
Kammoon võta ennast kokku, mees! (Helena tegi lihtsalt Möhhh…)
Sepp, teinekord kui mahti saad, siis hüppa kummipükstesse, sammu kindlalt keset jõevoolu ja hakka loobi lanti. Kui pükstes veel ruumi on võid ka sõbra või mõne õlle sinna mahutada.
Vihmaga sõita on isegi mõnus.Keegi ette ei jää, ümberringi on vaikus ja saad kuidagi oma mõtteid mõelda hoopis teise pilguga.
Ja kui keegi veel ootab- mida sa hing veel tahad?!
Noooo, mitte päris, Kärdu – mootorratta puhul on vaikus alati natuke puudulik ja vihmaga sõites on peas suhteliselt ühetaolised mõtted :)
Martin, proovitud – ma pole kalamees :P
sepp, vihmaga sõitmise kohta on keegi klassik öelnud, et “pole kehva ilma, on kehvad riided”.
kui ma ükskord 700 km leedust tulin paduvihmas, siis esimesed 200 km olid tüütu aga siis olid järgmised 200 km pohhui ja viimased 300 täitsa lõbus…
mul ei ole vihmaga sõites mitte külm, sest riided on OK, vaid mul on külmavärinad – ma ei oska ju sõita veel, ma olen alla 1000km sõitnud viimase 10a. jooksul ja paartuhat enne seda :)
aga siis on lahendus olemas. teeme mingi nv veel see aasta 860 km eestile tiiru peale. marsruut on olemas, kevadel ise tegin sama trassi läbi. igast asju näeb ka. saab paugutada maanteel ja väikest kruusa lõuna-eestis samuti.
Väike kruus on alati cruiserimehe lemmik :) Aga ma oma enduroga tuleks küll kampa.
Sepp sust ongi siis motomees saand? Kuidas see juhtus?
Keskeakriis, loomulikult. 40 saan, ostan Porsche.