Higi, sitt ja pisarad
Paar nädalat tagasi intervjueeriti mind bloginduse asjus, teadusetegemise raames. Muuhulgas ka teemal, et kaua ma jõvvan? Arvasin, et niipea pooleli ei jäta, ent peast läbi käinud on see korduvalt. Ja tõsi – et seda mõtet tõrjuda, pean ma hakkama asju lihtsustama.
Higi – pildid
– täis-EXIF läheb suuremalt jaolt juba “kaladele” – milleks märkida üles ava ja säri, kui ma ei õpi sellest tegelikult midagi (otseselt ei ole blogiga eotud, ent siiski).
– piltide sildistamine – noh, tore ta ju on, kui lisanavigatsioon töötab, ent see tuleks teha ühes kohas – fotohalduses, ja blogi peaks selle pildi seest välja võtma
– pisipildid – WP Library ei sobi mu enda kokkukeeratud teema ja navigatsiooniga. Tuleb midagi teha, et sobiks ja loobuda nende isegeneruitamisest
Sitt – tekstid
– blogi tuleb ümber teha selliselt, et kui midagi õelda ei ole, piisab pildist ja ainult pildist (hetkel tühja sisuga postituse RSS’i pilt kaasa ei läheks)
– kommentaarid, mis ei läbi HashCash’i, tuleks prükkarisse saata. Eilse õõga tuli 500 spämmi.
Jne, jne – need on kiired kaks senti, neid asju on veel, a hetkel ei jõua mõelda, sest ma lähen pittu ja kinno.
Pisarad
Terve ilm on samasuguseid grafomaane täis. Naine ka, kuulnud, et ma parasjagu “blogin”, küsis “Miks?”…
Harjumusest vahest?
Igal juhul kahju oleks küll, kui nn pood kinni pandaks.
Ja ikka ju tahaks teada, et kuidas lemmikseebika tegelastel pärast sarja lõppu läheb…