“Või muidu…”

Iseenesest lihtne olmeprobleem: auto pargitud vale koha peale, teadmatusest (kahe maja vaheline piir on ebaselge), õnneks oli number tuuleklaasi. Helistati. Hiljem korra kõnele uuesti mõeldes, imestasin, et mul ei torganud kordagi pähe öelda “vabandust” või “enam nii ei tee” vms. Küll aga tahtsin ma teada, kes ikkagi helistas jms. Ja kui järele mõelda, siis ma tean, miks.

Sest probleem esitati järgmiselt: “Parkige auto enda maja ette või ma lasen selle homme minema viia“. Hea küll, ma eksisin. A kui sina alustad ähvardusega, miks ma peaks vabandama? Mul jääb õigust ja trotsi ülegi. Vabalt.

Vabandamine ei ole tegelikult keeruline… aga lisaks põhjusele anna mulle ka võimalus.

– –
Muide, “Tuulelohelend” jääb nüüd võib-olla mõneks ajaks passiivseks. Server vahetub all ja blogimootor peab vahetuma ja natuke puhastama peaks ka. Ja kui ma viitsin kujunduse kallal nikerdada ja paar asja ümber teha, siis see võtab tiba aega. No kuni nädala või nii…