Elust maal, vol. poolmiljon kuus
Nädalavahetusel sai vaadata, kuidas herilane singilt dekoori minema tassib – sinepiiva haaval. Või kuidas kõrvits oli väikese kasvuhoone meetrikõrguselt iseennast täis kasvatanud ja roomas oma kombitsaid maja suunas. Või kuidas väike punane kassipoeg üritas külalisi maha murda… Jah, elu maal on julm ja metsik.
Kuid mitte ainult – Metsas oli hoolimata vähesest publikust ka niisama tore: sauna sai palju, niisama kuud ja lõket vahtida sai ka, grillmaksa ja õlli ja nalja jne, jne. Ja ujuda sai omajagu – vesi oli jões jahutav, järves lihtsalt mõnus – et sel aastal ei olnud järves kala sees, oli ka vesi puhtam ja pol’d hirmu, et ujudes “vinku” viidika pähe nahka tahetakse panna – kes neid ujukaid ikka viitsib toast tuua…
Lõppeks tegin naisele mingi puust asja, mille nime ma täpselt ei tea, ent hui see ei olnud.
mismõttes “ei olnud kala sees” ?
Eks mõni ikka on, ent kuna see on kalakasvatus, siis kohati on mõni “ladu” praktiliselt tühi
ja mis kalu seal tavaliselt kasvatatakse?
forell. mingeid tuuralisi on ka aeg-ajalt, ent need on kakerdavad põhjas