Kuidas-ma-siit-klaverilt-euromärgi-saan?

Kohustuslik postitus, mille huvitavusindeks on umbes -15,6466. Iseenda jaoks rohkem – tahtsin üles tähendada, et esimesed eurod jäid Hellast Hundist saamata, sest ma ikkagi ei raatsinud isa kingitud kupüürist loobuda. Ikkagi viimane jms. Maksin kaardiga ja juhuslikult lauda sattunud MTV3 korrespondent sai suutäie naerda. Samas tunnistas temagi, et äkki oleks pidanud ka mõned margad kõrvale panema. Ahjaa, hõbedane kroonine on mul nüüd ka olemas, kitsega 5-kroonist olen ka katsuda saanud, peale ämma hoiukassi dramaatilist “kogemata” maha pillamist. Sellega peaks enam-vähem kogu komplekt koos olema sh. ’91. a viiesendine jms.

Esimesed eurosendid sain – terve komplekti õigupoolest – Fotoluksist. Mõlemad täiseurosed mündid sain Sõprusest lisaks (“Rare Exports” jookseb veel, rahvast käib väga vähe, ideaalilähedane kodukino, isegi napsu annab üks sümpaatne tütarlaps) ja nüüd on ka see “rida” koos.

Täiesti mitteüllatuslikult tõuseb kujundusest juba (jälle) tüli…