Portree, naine. Poliitika, naised muuhulgas :)
Toomla räägib tiba ministritest. Ja tõepoolest, esimene asi, mis uue koosseisuga meenus, oli värskete respublikaanide ja nende null-tolerantsi esimene tulemine… mis kehtis mõned mannetud ajahetked, kuni justiitsministri Vaheri kiiruseületamiseni ja eeskuju mittenäitamiseni. Ja nüüd on ta siseminister, ilmselt saab ka ilusa vilkuri.
Siis tuli meelde Laar, kes ilmselgelt on hea kaitseminister: ajaloos on tugev ja püssi jaksab ka käes hoida… nagu näitas pildiskandaal.
Oviiri ja Tederi osas on Toomla mõttekäik muidugi üllas, ent kardetavasti nii jääbki. Koalitsioon lihtsalt kehitab õlgu, kui Oviir mingi uue asja mapist välja tõmbab ja karavan läheb edasi.
Siis kirjutas keegi, Postimees ise vist, uutest RE ministritest, taas selle rapitud sõna “poliitbroiler” võtmes. Vale lähenemine – keskkonnaministeerium on väga hea koht alustamiseks. Pentusest me veel kuuleme.
Ministritest kirjutas ka Liisa, n-võtmes. Üldjoontes nagu nõus, ent paar asja: Jänes oli Jänes. Laulupeo pukki ronis ta ikkagi ministrina, allasutuste juhte vahetas ta ka ministrina ja keegi pole väitnud, et see oli selle pärast, et tal olid “päevad” ja seetõttu tuleks see andeks anda või mõista. Diskrimineerimine oleks, omamoodi, kui ta oleks ametisse jäetud… kuna ta on naine.
Lisaks ma ei ole päris nõus mõttekäiguga, et ministrite sooline koosseis peaks täpselt peegeldama demograafilist seisu. Sellisest väitest tuleks järeldada, et poliitiku tähtsaim omadus on sugu.
Kui ma oleks tahtnud hääletada kellegi poolt kes a) on naine ja b) kelle nimi on tuttav, oleks ma ilmselt pidanud valima Siret Kotka…
Ja see jutt on kirjutatud seitsme minutiga, et enne 00.00 avaldatud saaks – see ei ole mingi poliitika (millest ma midagi ei tea) süvaanalüüs (mida ma ei valda)
Tore, ikka võib arutleda selle üle kes milliste lollustega kunagi hakkama on saanud, aga päris puhaste, kordagi pesemate õiget sorti linade leidmisega valitsuse voodisse läheks meil üsna raskeks. Ja kui leiakski, siis võib üsna kindel olla, et needki määrduvad ühel või teisel hetkel, kas oma lollusest või erakonndliku grupiviisilise juhmuse valguses. See muidugi ei vähenda teps mitte lüürilise eesti inimese püüdu põldude ja metsade vahelt üles leida järgmine kaunishing, keda siis järgmisel korral valida. Kuni temagi oma renomee täis teeb, mille puhul kostub laulupidudes karastunud ühisest kõrist: Next, please!
Mitte et ma nüüd midagi konkreetset öelda tahaksin, aga lihtsalt. Ministriks tuleb meil ikka panna mõni luust ja lihast inimene, mitte valges rüüs lunastaja kuskilt ideaalmaastikult.
7 minuti kohta tähelepanuväärne postitus, sa võiks kõik Eesti portaalid ainuisikuliselt täis kirjutada oma igapäevategevuste vahele.
Kui ministrite sooline koosseis oleks demograafiaga kooskõlas ja seda loomulikult, mitte kvoodistatult, siis näitaks ju see, et sugu ei ole oluline ja naised ja mehed saavad võrdselt löögile? Ja nõus – Jänese puhul tõi soo sisse Jürgen Ligi. mitte ma.
Liisa, aitäh :) Ma ei oska ennast täpselt väljendada, ent ma proovin… kui sugu ei ole absull oluline, siis lühikeses perspektiivis ei pea mingi koosseis, valitsus või mingi muu, jälgiga demograafilist seisu. Pikas perspektiivis statistika ja tõenäosus ajavad selle asja ilmselt korda, ent 1 valitsus võiks olla vabalt ka kõik naised, järgmine kõik mehed. Ja kui sugu ei ole tõesti oluline, siis ei kergita keegi kulmugi.
Lühikeses perspektiivis, väikese valimi puhul liiga suur korrelatsioon mingi (mitteoluliseks kuulutatud) omadusega üldiselt viitab, et kuskil toimub mingi (positiivne) diskrimineerimine, tulemuse keskmistamine.
Ma hetkel vaidlen ainult teoreetilisest aspektist, reaalsus on hetkel tõepoolest naiste kahjuks. A küll ta muutub.
Aabram, selle valges rüüs lunastaja jaoks olen ma natuke liiga küüniline. Ma hakkaks ilmselt midagi kahtlustama :)